Suurbritannia muusikud Rolling stones Pärineb Londonist ning tegutse seal praegugi Lauljaks MIck Jagger Rocki stiilis muusika On käinud ka Eestis Queen Pärit Londonist Alustas tegevust 1970 Solistiks Fredy Mercury(laulja nimi ) Suri aitsi Rod Stuart Sündis 1945 On mänginud 6 bändis Tuntuim laul "Sailing" The Beatles Liikmed: John Lennon , Ringo Star , Paul Mccartne , George Harrison Solistiks John Lennon Bänd läks laiali sest lauljat tulistati koduväravas Elton John Sündis 1947 Kirjutas laulu printsess Diana mälestuseks Pop, rock siilis muusika
uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võim...
Dima Bilan Hanna-Stina Arula Elulugu: Sündinud 24. detsembril 1981 Venemaa Laulja Muusikastiilid: Popmuusika ja R&B Esimene debüüt aastal 2002 Esimene debüütalbum aastal 2003 Esines Eestis ,,Head ööd mudilased" Eurovisioon: ,,Never Let You Go" aastal 2006 ,,Belive" aastal 2008 ,,Back To Her Future" aastal 2012 Albumid: 2004 ,,Na Beregu NEBA" 2006 ,, Vremja reka" 2008 ,,Belive" 2011 ,,Mechtatel" Tunnustused: Muz-TV auhinna: Glamour Magazine: 2007 - "Aasta laul", "Aasta album" 2006 Aasta inimene 2008 - "Parim esineja" 2009 Aasta inimene 2009 - "Parim video", "Parim laul" 2010 - "Parim esineja" 2011 - "Parim esineja" 2012 - "Parim esineja" http://www.youtube.com/watch? Tänan kuulamast!
Francisco goya Greete Orgusaar NRG 11 A Francisco goya (1746-1815) Hispaania maalikunstnik Oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis Hispaania õukonnamaalijaks Elu lõpus jäi kurdiks ning pimedaks Talle meeldisid võimsad emotsioonid ning armutu tõetruudus Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" "2.mai 1808 Madridis" Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil toimub liikumine, mis on väga hästi jäädvustatud) Pildil on palju inimesi: mõõkadega võitlejad, ratsanikud, linnakodanikud, laibad, aadlikud, vasemad inimesed Tagaplaanile jäävad suured hooned Pilt on küllaltki udune ja suitsune Kõige suurem tähelepanu langeb pildi keskel olevale valgele hobusele ja tema seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune o...
Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...
docstxt/13670626290726.txt
Renessansiajastu Eestis ja Eesti rahvamuusika Erik Mikson, Karl-Richard Sänna, Mark- Robert Maisuradze 9. b klass Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14. 15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu
mõjutatud. Sündis Los Angeleses, elas terve oma elu Ameerikas, kuid reisis palju nii Euroopas kui ka Aasias. Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esimesi leiutisi oli ettevalmistatud klaver (prepared piano) klaver, mille keeltele või keelte vahele on asetatud metallpolte, kummi, puitu jms, nii et klaveri kõla meenutab pigem löökpilliansamblit
Nt viiuliduettides. Komponeerimismeetod on üsna teoreetiline: sageli on teose aluseks üks intervall, mis eriti rohkelt esineb meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille.
Luciano Berio (1925 Genua lähistel 2003 Rooma) Teda peetakse 20. saj üheks mõjurikkamaks heliloojaks; tema ulatuslik ja mitmekülgne postmodernistlik looming sünteesib eri ajastute muusikatraditsioone uute väljendusvahenditega; Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka Ameerikas, kus tegeles mõnda aega serialismiga ja puutus kokku elektronmuusikaga. Osales 1950ndail Darmstadti suvekursustel, kus tutvus Boulezi, Stockhauseni jt. Sealt läbimurre avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, k...
Karlheinz Stockhausen (1928-2007) Koos Bouleziga oli ta 1950-60ndate aastate avangardistliku muusika juhtfiguur. Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947
Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas. Surm Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Leipzigis ja maeti Johannese kalmistule (1894. a. maeti ta säilmed ümber Tooma kirikusse). Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi. Bachi muusika taassünd Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi- aegsest loomingust.
Pierre Boulez (1925 Loire) Prantsuse helilooja, dirigent, muusika-esseist. Euroopa avangardismi juhtfiguur, töötas 1950ndate alguseks välja serialistliku komp.tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana
Pariisi konservat. astus väga vara, 11-a. Õppis komp., teooriat, klaverit, orelit, pisut löökpille. Tema muusikaajaloo õpetaja oli kreeka värsimõõdu ja luulerütmide spetsialist (sellest sai hiljem ka Messiaeni huviala), tundis vanakreeka ja erinevaid rahvamuusika laade, samuti keskaegseid kirikulaade. 1931 asus tööle Pariisi Püha Kolmainu kiriku peaorganistina, seal töötas surmani. Huvi indoneesia (gamelan), india ja jaapani muusika vastu, mida kuulis plaatidelt ja reisidel. II MS ajal läks sõtta, langes 1940 vangi (viidi Sileesiasse), kus kirjutas olulise kammermuusikateose "Kvartett aegade lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas traktaadi "Minu helikeele tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne
"Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy; Ligeti enda jaoks väga olulised teosed, nn loominguline laboratoorium, neid on nimetatud
Terry Riley (1936) Ameerika helilooja muusik, oli üks minimalistliku muusika juhtfiguure, tema stiil on mõjutatud jazz-ist ja India klassikalisest muusikast. Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis
Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Off...
poliitiliste vastastena. Ent ajaloolised kostüümid pole siin, nagu mitmetes teisteski Verdi ooperites, sugugi peamised. See on tunnete traagiline mäng. Etendus kantakse ette Itaalia keeles. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondliku probleemi ja samuti leidub suhteliselt vähe massistseene. Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindlasti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindlasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt üles ehitatud ja ka esinejatel olid seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga
00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Peaosas mängis Juan Diego Florenz, kaasa tegid ka teised tuntud ooperlauljad: Diana Damrau, Joyce DiDonato, Susanne Resmark, Stephane Degout ja Michele Pertusi. Dirigendiks oli Maurizio Benini ja lavastajaks Bartlett Sher. Juan Diego sündis Limas 13. jaanuaril 1973 aastal. 4. juunil 2007 sai ta oma riigi kõrgeima autasu Gran Cruz de la Orden del Sol del Perú . Juan päris oma isalt head vokaalsed võimed ja ka armastuse Ladina-Ameerika muusika vastu. Tema isa on laulja ja tema ema Maria toetas oma poega kogu tema õpingute aja. Juan Diego on temor ja tema jaoks on keged kõrgemad toonid, tavõtab välja ka kõrgema E, vastupidisel aga on tema madalad toonid nõrgemad. Ta on abielus Austraalasest naisega ja nende esik laps sündis vahetult enne esinemist MET Opera laval. Uskumatu tenor on mänginud paljudes ooperites ja on tulnud suurepäraselt toime keeruliste rollidega. Tema suurepärase töö eest on teda tänatud
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloom...
kontsertetendus 6. oktoobril käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas kontsertetendust ,,Venus & Mars", mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline
GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiiv...
Kontrolltöö küsimused 10. klassile Barokk 1. Millal tekkis barokk ja mida tähendab tõlkes? Tekkis 17.saj. ja tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Muusika üldiseloomustus Tehti muusikat ka ainult kuulamiseks, virtuoossed soololaulud, polüfooniline muusika asendub monoodiaga, helikeel kummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne, emotsionaalne. 3. Uued muusikazanrid (liigid) Ooper: kantaat, oratoorium, instrumentaal kontsert, sonaat, süit. 4. Barokkooper, millal ja kus tekkis I ooper, ooperi autor ja pealkiri? 1597.a. Firenzes, Jacopo Peri ,,Daphne" 5. C. Monteverdi ooperi uuendused *Suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine. *Soolod vahelduvad ansambli ja koori numbritega.
8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis,
armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile. Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4. Sest ta esines Tallinna lauluväljakul. 5. Olav Ehala- "Sabata krokodill", Ülo Vinter- "Neli musketäri" Ballett (lk.104) 1. Selles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. 2. Aluseks on kirjanduslik süzee. Koreograaf ja lavastaja kavandavad tantsud ja lavalise liikumise muusika alusel. 3. Sest ballet sündis Prantsusmaal. 4. Kindlasti peab inimene olema väga hea kehaehitusega ning ta peab olema väga painduv, et liigutusi korralikult välja teha. Aastate pikkuse trenniga saab soovitud vormi, mida peab koguaeg edasi harjutama. 5. Peamine rõhk on klassikalise tantsu eriomadustele . Peale
aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Operett Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17
AAFRIKA Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt erinevatele kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks: Põhja-Aafrika alad ( Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alzeeria), mis jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, ning Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad ( Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola jt), mida võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise muusika ja kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest. Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel.
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid.
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli
TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioon...
Kaisa Jõgeda Muusikalid 20.05.2013 Viis kõige enim esitatud muusikali on: 1.Phantom of the Opera 2.Cats 3.Chicago 4.Les Miserables 5.The Lion King Neist Eestis viimase viie aasta jooksul on esitatud ainult Phantom of the Operat. Peaosalisteks oli Shouvik Mondle ja Toni Dolce. Cats etendus Eestis kuus aastat tagasi. Chicago 9 aastat tagasi. Les Miserables 12 aastat tagasi. The Lion King pole Eestis üldse etendatud.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kunstide osakond Hanna Linda Korp Psühhedeelne muusika 1960. aastatel: eeldused ja lugu Referaat Juhendaja Mart Jaanson Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 Eeldused psühhedeelse muusika tekkimiseks ............................................................... 4
midagi aru ei saanud, olid nad rõdult vaadates siiski vaikselt ja hämmingus. Siiski jättes kõige muu seljataha, oli esitajate muusikaline oskus külmavärinaid pealeajav. Nende show-d vaadates, võis vahest jääda mulje, et miski siin maailmas pole võimatu ning suurejoonelisi trikke saab teha ka tavaliste trummipulkadega. Sellele kontserdile õhutas mind ja minu klassi minema meie muusika õpetaja Elo, kes arvatavasti arvas, et kontsert on meile eakohasem ja silmaringi suurendav. Olen enam kui kindel, et taolisel kontserdil pole ma varem käinud, kui siis lapseaes, kuid seda enam ei mäleta. Ise sellisest kontserdist enam osa ei võtaks, kuid kellegile nooremale soovitaksin kohe kindlasti. Esinejaks olid Rootsi löökpilliansambel "KOMODO", kus esinejateks olid 4 meest ja hulgaliselt löökpille nagu näiteks: marimba;
Kontserdi retsensatsioon ABBA Käisin vaatamas ABBA kontsert-tantsuetendust 18. september 2011. Etendus toimus teatris Vanemuine. Peaosades olid Tanja Mihhailova, Dave Benton, Gerli Padar ja Stephen Hansen. Kõrval osatäitjateks olid WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime". Ta on rockbändi ,,glive" solist. Tema rolle: Jonni-Punn ,,Vankumatu tinasõdur", Gerda ,,Lumekuninganna", Sally Bowles ,,Cabaret", ...
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus
Minu suvine muusikaelamus Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist, kuulsin palju väga head muusikat ja...
Kolmas on pidulikud laulud. Neid esitatakse ramaanide ja paastukuu ajal. Islam kujundab kogu moslemite maailma väärtushinnanguid, igapäevaelu, poliitikat ja kultuuri. Moslemite igapäevaelus on mitmesugused käsud ja keelud. Keelatud on juua alkoholi, süüa sealiha ja verest valmistatud toite. Vargal lõigatakse käsi otsast ära kui varastab. Abielurikkujat loobitakse kividega surnuks. Moslemitel võibolla kõige rohkem neli naist. Naiste ülesanne on hoolitseda kodu ja laste eest. Araabia muusika iseloomulik tonaalne süsteem, kus oktaav võib jaguneda 12 ,17 ja 24 heliks. Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid makaamid. Igale makaamile on olemas kindel varjund, mis võib väljendada uhkust, võimu elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Nende laule saadavad tavaliselt löökpillid, näiteks trummid, tamburiinid jm.
tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks "Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind filmi paremini sisseelama, kui on õudne koht ja muusika vastav, siis on ikka päris kõhe tunne, või
Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad
Retsensioon Käisin 29. oktoobril Pärnu kontserdimajas kontserdil "Meenutades Michael Jacksonit". Käisin seal perega.Kontsert hakkas 19.00 ja kestis umbes 20.30-neni. Michael Jacksoni repertuaari esitasid: Uku Suviste, James Werts, Iris Vesik, Kristjan Kasearu, Jana Kask, Dave Benton, Lauri Pihlap ja Soul Milita ning kaasa lõid ka tantsutrup Semiir Kuressaarest, Dave Bentoni ansambel laiendatud koosseisus ja taustalauljad: Dagmar Oja, Jelena Juzkin ja Raimondo Laikre. Esitusel olid Jacksoni tuntumad hitid nagu " Bad " , " Triller" , "Billie Jean", " Man in the mirror", "Smooth Criminal ", "Earth Song" ja paljud teised. Mulle meeldis väga laulu " Earth Song" esitus , mida kandis ette Jana Kask. See laul on väga tundline ja liigutav, mis läks mullegi südamesse ja võttis silmad pisut märjaks. Laulu esitati kontserdi keskepoole. Väga rahulik ja ilus laul mis on meeldejääva viisi ning ilusate sõnadega. Minule ...
tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumine toimus 3.novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Publik võttis kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud. Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes
JAAPAN Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid kaasa endiga oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Ehk oleks nende maade kultuur veelgi kõrgem, kui nad poleks olnud nii jonnakad ja kangekaelsed. Kuid mongoliidne rass teiste suhtes tolerantsust ei tunnistanud ja nii nad jagelesid
*Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dssmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid niteks cool jazz, modaalne dss, dss-rock, mjutas oluliselt teisi dssi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. *http://www.youtube.com/watch?v=PRfdlcQ_MZw Ornette Coleman *Sndis 09.03.1930 Fort Worthis,Texase osariigis. *Ta on USA dss-saksofonist, -viiulimngija, -trompetimngija ja -helilooja. *Ta on praeguseni free jazz`i eestvedaja terves maailmas. *Tema muusika on vga klastriterohke ning kiire. *Tema album "Sound Grammar" tunnistati 2007. aastal Pulitzeri preemia vriliseks. *Tema debtalbum "Something Else!!!!" ilmus aastal 1958. *http://www.youtube.com/watch?v=na_3r_bf5gA
· kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat
Eesti pop-staarid. Heleri Melsas Tanel Padar. sündinud 27. oktoobril 1980 Haljalas on eesti laulja on õppinud klarnetit ja saksofoni on laulnud kiriku-, laste ja poistekooris on tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga Tanel Padar Oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Tanel Padari saavutused. Aastal 1999 võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette" Aastal 2000 osales ta taustalauljana Eda-Ines Etti Eurovisiooni-laulus "Once in a Lifetime" Aastal 2001 võitis Tanel Padar koos Dave Bentoniga lauluga "Everybody" Eurovisiooni lauluvõistluse. 2006. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel võitis Tanel Padar & The Sun 15 v...
Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.
Loeng Kontsert Kitarrimuusika 15. novembril toimus Kose Gümnaasiumis kontsertloeng ,,Kitarrimuusika", seda korraldasid Elmar Sepp ja Jaan Sööt. Peale üleüldise kitarriajaloo sai kuulda päris paljusi huvitavaid lugusi. Kitarri sünnikohaks ütlesid nemad olevat Araabia (u 1200 a) ja Hispaanlastelt sai ta tänapäevase kuju, seda hakkasid levitama mustlased. Eriti populaarseks muutus see pill Venemaale, seda kasutati enamjaolt seal romansi mängimiseks. Peale seda hakkasid moodi rohkem tulema klaver ja svingpillid. 19. sajandi lõpus tekkis Mississipi delta juures bluus, sellest omakorda kasvas välja rokkmuusika. Sellest ajast pärineb ka legend Robert Johnsonist. Räägiti, et Robert ei oskanud laulda, aga ta tahtis seda väga teha. Ta müüs oma hinge kuradile ja sai vastu kitarrioskuse. Algas elektrikitarride võidukäik. Tavalisele kitarrile pandi helipead külge algul mängiti istudes. Rh...
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfoon...
Sissejuhatus ........................................................................................................................2 Ajalugu ...............................................................................................................................2 Rock - muusika stiilid......................................................................................................... 2 Artistid................................................................................................................................ 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................................5 Allikad.......................................................................................................
1994.aasta FILMID Lõvikuningas" on 1994. aastal valminud Walt Disney animastuudio joonisfilm, mille tegevustik leiab aset Aafrika inimeselaadses loomade kuningriigis. Tuues üle maailma sisse enam kui 783 miljonit dollarit, oli "Lõvikunigas" 2003. aastani, mil valmis "Kalapoeg Nemo", kõigi aegade suurima piletituluga joonisfilm. Tavapäraste joonistatud animafilmide seas on "Lõvikuningas" siiani suurima piletituluga joonisfilm. The Mask on 1994. aastast pärinev märulikomöödia, mis põhineb samanimelisel koomiksil, mida andis välja Dark Horse Comics. Filmi rezissör oli Chuck Russell ning produtsentideks Dark Horse Entertainment ja New Line Cinema. Peaosades on Jim Carrey Stanley Ipkissina (The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Ro...
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
"Yesterday") uus veider viis · Urmas Alender kui autorlaulja, helilooja ja poeet oli enamasti ja teenimatult Alenderi kui rockvokalisti varjus · Täiesti unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika Urmas luuletajana · Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt minna ka luuletajana · Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun, kui Sulle mind enam ei ole? // Urmas Alenderi loomingust
juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest, kui ta ei oleks selles peres kasvanud ei oleks ta kunagi võibolla muusikaga tegelema hakkanud, sest siis oleks ta elanud mujal. Seal oleks teised võimalused teisteks aladeks ja poleks muusika õppimiseks võimalust. Lapsepõlv Eisenachis Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694
veel Verdi viis erineva sisemaailmaga ooperikangelast. Kui Amonastro ''Aidas'' (1964), mida Ots on kolmel korral edukalt laulnud ka väljaspool koduteatrit, jäi laulja natuurile oma keevalisuse ja kindlameelse juhiloomusega natuke võõraks siis teised René ''Maskiballis'' (1961), Jago ''Othellos'' (1963), Rigoletto (1968) ja Rodrigo de Posa ''Don Carloses'' (1971) said teenitult suure menu osaliseks. ''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus.
A- Rühm A- Rühm on üks Eesti tuntumaid hip hopi bände. Bändi kooseisus on neli liiget: Kozy- laul Cool D- laul G- Enka, Geenja- laul DJ Critical- vinüül A- Rühma koosseisus on olnud ka Revo. A- Rühm kogunes aastal 1998 erinevate Eesti MC`de ühekordse projektina, kus algupäraselt osalesid Cool D, Kozy, G- Enka ja Revo. Peagi liitus ka bändiga DJ Critical. Nad tegid ühise loo ,,Esimene lumi", mida esitati esmakordselt messil ,,Teeviit 1998 Eesti Punase Risti palvel. Aastal 1998 anti välja esimene singli ,,Esimene lumi". Teiseks singline ilmus ,,Popmuusik", mis sai väga populaarseks rahva seas. Vahepeal, sitse aastat, ei ilmunud A- Rühmal ühtegi singlit. Lõpuks ilmus A- Rühmal peale pikk aega uus plaat ,,Leegion" 23, märtsil 2006. Plaat sisaldas 22 kahte lugu. Plaadil kuuleb ka lugusid, mis oleks pidanud ilmuma 2002. aastal uuel singlil, kuid teatud põ...
Keelpillid Narva Vannalinna Riigikool Õpetaja:Riina Vohta Autorid:Moissejeva Darja Gorpintsenko Elizaveta 7a klass 2009-2010 Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abi...
Motett. Konspekt . 13.sajandi paiku kujuneb Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr monett , millest saab selle sajandi põhizanr . Monett on selline laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga, ülemine hääl näiteks prantuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ning see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus monetti stiil vabamaks näiteks renessanssmone...
KARTMATU Braveheart(2005) Joonas kikerpill 2012 Tähtsamad andmed Kestvus: 2 tundi 57 minutit Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailma...
Chess Male Autorid: Tim Rice (sõnad), Benny Andresson ja Björn Ulvaeus (muusika) Esietendus: Prince Edward Theatre'is Londonis 1986. aastal, kus seda on mängitud 1209 korda. Itaalias linnas Meranos toimub male maailmameistrivõistluste tiitlimats. Käimas on Külm sõda ning mõlemad riigid, USA ja Nõukogude Liit, üritavad propaganda eesmärgil malevõistlust võita. Matsil satuvad vastamisi venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Mõlemal vastaspoolel on kaasas ka
Kontserdiretsensioon Mina käisin eelmine aasta 21.juunil Tallinna Lauluväljakul 30 Seconds To Mars'i kontserdil. Enne seda kontserti ei kuulanud ma väga palju nende muusikat, kuid sõbranna kiitis neid väga ning kutsus mind endaga kaasa. Peale kontserti ma kuulasin umbes 2 kuud ainult nende loomingut. 30 Seconds To Mars on USA alternatiiv-rock ansambel. Nad alustasid tegutsemist 1998.aastal, mil kitarristist laulja Jared Leto ning tema trummarist vend Shannon Leto otsustasid luua bändi. Bändi koosseis vahetus alguses pidevalt, sest algsetel basskitarristidel ja klahvpillimängijatele ei sobinud kontsertreisid. Seega tänaseks on bändi koosseis jäänud selliseks: peamine laulude kirjutaja, solist ning kitarrist Jared Leto, trummar Shannon Leto ning kitarrist Tomo Milicevi. Kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud. Soojendusesinejad andsid endast parima ning kui lõpuks pidi 30 Seconds To Mars lavale...
"Apologize" Jõudsid kohtunike Bootcamp "You Are Not Alone" Vaba valik majja "I Want It That Way" Jõudsid live Kohtunike maja "When Will I Be showdesse Famous?" 1. nädal "Rock DJ" Muusika kangelased otse edasi "Oops!... I Did It 2. nädal diivad Otse edasi Again" 3. nädal "She Bangs" suur bänd Otse edasi 4. nädal "We Will Rock You" Rock Ohutult läbi 5. nädal "Ghostbusters" Filmi muusika Viimased kaks 5. nädal(viimane
Ragtime Kevin ja Kaspar 9.kl Mis on ragtime? · Termin ragtime tuleb ingl k sõnadest ragged time, mis eesti keeles tähendab räbaldunud pulss. · Põhiliselt seisneb ragtime sünkoobis rütmis e n.ö räbaldunud pulsis. · Mängitakse paberilt maha. · See muusikastiil on üheks jazzi aluseks. · Mängitakse enamasti klaveril. Ajalugu · Põlvneb euroopapärasest marsitaktist, mis on segunenud Aafrika muusikaga. · Sai alguse 19. sajandi lõpul ja kogus aina hoogu ka 20. sajandi algul. · Lõppes jazzi lõpliku heakskiiduga rahva seas 1917. aastal. · Mängisid põhiliselt mustanahalised muusikud. · Tippaeg 1897-1917. Ajalugu 2 · 1899. aastal avaldas Scott Joplin oma teose "Maple Leaf Rag," mis sai korraga väga populaarseks ning andis inspiratsiooni järgnevatele heliloojatele. · Väga tugevalt mõjutas jazzi kujunemist ja olemust(koos bluusiga). · Peale hääbumist on olnud ka comeback'e mitmetel aastatel, kuid...
Samuel Lindpere Juhan Aavik Juhan Simm A. Liiv Artur Kapp Arkadius Krull Eduard Tubin Erich Kõlar Toomas Kapten Endel Nõgene Toomas Vavilov Hendrik Vestman Lauri Sirp Mihkel Kütson Mihkel Kütson sündis 11. septembril 1971 Tallinnas. Ta lõpetas 1989 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooriaerialal. Edasi jätkas õppinguid EMA-s koorijuhtimiserialal. 1992 suundus DAAD-i (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaadina õppima Hamburgi Kõrgemasse Muusika- ja Teatrikooli, mille lõpetas orkestrijuhtimise erialal aastal 2001. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_K%C3%BCtson, http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=11902:vanemuise-orkester-ja-eino-tambeg-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3330, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/11/olnust.htm, http://www.vanemuine.ee/ajalugu, http://www.vanemuine.ee/vanemuise-sumfooniaorkester-alustab-oma-esimese-cd-salvestustega
Jazzmuusika Jazzmuusika juured ulatuvad aastasse 1808, mil orjakaubandusega oli Ameerika Ühendriikidesse sattunud palju aafriklasi, kes tõid endaga kaasa oma tugevad muusikatraditsioonid. Üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli tollal New Orleans, kus toimusid festivalid koos aafrika päraste tantsude ja muusikaga. Aafrika muusika levis ka istandustes, kus tööl olevad orjad laulsid töölaule, mis kujutasid endast kõne-vastuse mustrit. 19. sajandil õppisid paljud mustanahalised muusikud mängima euroopalikke pille, eriti viiulit, ja vastukaaluks hakkasid eurooplastest muusikud kasutama aafrikapäraseid sünkoope. Lisaks hakkasid mustanahalised orjad kasutama oma muusikas harmooniat ning tekkis uus zanr nimega spirituaal. Pärast orjanduse keelustamist oli mustanahalistel raskusi töö leidmisega,
FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata enda tehtud liikuvaid joonistusi, saatis see praeguseks unustatud muusika teda klaveril. Tegelikult pole nn tummfilm kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks muusikat, saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat. Enamasti mängiti klaveril või viiulil, hiljem lisandus kinoorel (elektromehaaniline muusikariist) FILMIMUUSIKA TÄNAPÄEVAL Filmi helindamine on keeruline protsess
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest
docstxt/135074021581.txt
Esimesel Detsembril käisime klassiga Vanemuises vaatamas"Helisevat muusikat" . Muusikal oli valminud 1965.a. filmipõhjal"Helisev Muusika" mis sai aja jooksul ülemaailmselt kuulsaks. Seda filmi on kindlasti kõik noored ja vanad näinud , kuid on säilitanud huvi tänapäevani .Enne kontsertit ootasin põnevusega ,et kuidas see on kujutatud laval. Laval mängiti kõigile tuntuid laule,vokaal ja orkestrimuusikat . Sümfoonia orkester dirigendiks oli Tarvo Leinatam. Muusikajuhiks oli Olav Ehala ja lavastajaks Ain Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast
annaabi.ee 
