Dzäss Eestis (1)

EESTI DZÄSSIAJALUGU
Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine.
Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band .`
Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated.
Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi – näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumine toimus 3.novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Publik võttis kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud.
Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et tavapäraseid dzässipille nagu saksofone polnud alati saada, ei seganud muusikuid.
Eesti dzässi loomuliku arengu peatasid Teine maailmasõda ja okupatsioonid.
DZÄSSMUUSIKUD EESTIS KAASAJAL
Raivo Tafenau muusikutee algas akordioniõpingutega Pärnu muusikakoolis .Saksofoni võttis ta kätte alles 17-aastaselt, kui hakkas mängima dixieland -bändides. Ta lõpetas Tallinnas G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu aastat mööda Venemaad tiirutavates popansamblites.1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti Raadio Tafenau Aasta Muusiku tiitliga.
Viimastel aastatel on ta oma erinevate ansamblikoosseisudega esinenud Saksamaal, Taanis , Rootsis, Soomes, USA-s, Fääri saartel ja mujalgi. Raivo Tafenau ansamblite koosseisud muutuvad üha rahvusvahelisemaks ning tema muusika haare ulatub modernjazzi kõladest kuni bossanova ja popjazzini.
Andres Mustonen on avara huvideringiga muusik , piirideületaja, uute ideede genereerija, eesliini mees, kes ühendab oma viimaste aastate kontsertidel barokki ja rokki, Bachi ja svingi ning mõnda muudki . Ta teeb seda suure põlemisega, mis veenab publikut. Mitmekülgne
muusik – viiuldaja, dirigent, varase muusika andambli ` Hortus Musicus`juht, vanamuusika uurija ja asjatundja on oma tegevust avardanud.ta juhatab mainekaid sümfooniaorkesreid paljudes riikides, kus kavas nii klassika , romantikute kui ka tänapäeva heliloojate teoseid. Solistina esineb ta erinevate kammerkoosseisudega.
Tõusev jazzitäht Laura Põldvere on lõpetanud muusikakoolis viiuli eriala ja laulnud Anne Adamsi laulustuudios. Laura sai suuremale üldusele tuntuks Eurolaulu Eesti finaalvooru pääsemisega ansambel Suntribe koosseisus lauluga `Letś get loud `ja soololauluga ` Moonwalk `. Oma soololauluga saavutas ta teise koha ning Suntribega sõitis esindama Eestit Kiievisse Eurovisioonile kevadel 2006. Sama aasta ETV laulukonkursil `Kaks takti ette`võitis Laura Põldvere esikoha. Peale Miina Härma Gümnaasiumi lõpetamist asus Laura edasi õppima Bostonis kuulsas Berklee muusikakolledzis.2007 ilus tema debüütalbum `Muusa.`
2008.aasta suvel andis Laura Põldvere koos Raivo Tafenau ansambliga tosin menukat kontserti Eestimaa suurtes ja väikstes linnades.Sügisel jätkab Laura Põldvere õpinguid Saksamaal. Tema huviorbiidis on endiselt nii popp -kui jazzmuusika .
DZÄSS EESTIS
REFERAAT
Kevin Piiroja
9.a.
Tabasalu 2008