Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika kordamine (0)

3 HALB
Punktid
Gregoriose koraal– ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul
Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile.
Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester, jutustaja
K:sümfoonia nr.8 Schubert .:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem
K: Schubert “ Metsahaldjas ”:madal meehääl laulab saksa keeles
ooper -muusikaline lavateos , kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes
muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid
instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile
orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul
variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid.
K:Schopin Polonees A- duur :kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut
K:Schopin Etüüd c- moll :kiire,rahutu, klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline
K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme,
Koorilaul -saatega või a capella helitöö koorile
keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel
sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis,
Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid
K: Schumann Tsükkel “karneval” “eusebius” -klaver,õrn,mõtlik,tundeline
K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester, vaheldusrikas ,kontrastne,lüüriline
K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid
Concerto grosso- barokiaegne mitmeosaline heliteos ,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel.
Aaria - iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis
instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile
polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants
valss-3osaline sujuv paaristants ,18saj Austriast
marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala
avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile
fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel
motett -gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos
passioon -oratooriumi alaliik , räägib alati kristuse kannatustest ja surmast.
Orgaanum-9.sai tekkinud esimene mitmehäälne laul,gregoriuse koraaniline põhinev
sümfooniline poeem-ulatuslik orkestriteos,filosoofilise sisuga. Kasutusele võtsid romantikud .
Ballaad-pikem vokaal või instrumentaalteos.
Spirituaal-usa neegrite vaimulik laul, hingestatud
blues -jazzmuusika vorm, algselt põhja-ameerika kaeblik neegrite aeglase tempoga soololaul
Muusika kordamine #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tuulii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusika mõisted
3
doc

Muusika mõisted

MUUSIKA Ballett ­ muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria ­ Blues ­ jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso ­ mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo ­ helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism ­ suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis.

Muusika
Muusikaajaloo mõisted
5
docx

Muusikaajaloo mõisted

Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun"

Muusika
Muusikaajalugu-mõisted-isikud
8
doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele-küsimustele-
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn ­ öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika
MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun