Ühel
hetkel jõudsime
selleni , et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda
suudetakse-tahetakse tajuda – tihedalt ühte põimunud
muusika - ja
kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist
olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle
kujundi –
Ilmapuu , mis seob
minevikku ,
olevikku ja tulevikku. See
sobib väga hästi.
Sest vaata – kultuuri säilimiseks, nagu
teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja
vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest
lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad
neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida.
“Laulu-
ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul
tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost
osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku
saamise koht,” võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja
tantsupeo olemuse kokku
“Mõnetine
peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks
asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka
ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo
lahutamatu koht ja tähendus rahva
kultuuriloos on uuesti oma paigale
kindlustunud,”
“Laulupeo
fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu
mõjult. Seega - leidkem
laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks
- kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad,” rõhutas
Soots .
“
Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist
hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga,
hoides alles püsiväärtusi,
teatud rituaale, oma vaimsust.”
“väärtustades
laulu- ja tantsupeo protsessi kui sügavalt sümboolset ja laia
haridusliku potentsiaaliga kultuurinähtust, mis on rahva ühisomand
(ning vaba
poliitikast ja kommertslikkusest)
Viimasel koolilaste laulu- ja tantsupeol tabasin end mõttelt, et kas
me mitte ei tee lastele liiga. Nädal aega külma ja vihmase ilmaga
proovides käimine võib olla neile väga kurnav.
Tänapäeval
on laulupidude tähendus muutunud. Pidu tuleks korraldada nii, et
lastele oleksid maksimaalselt tagatud kõik tingimused, et lapsed
saaksid täiel rinnal nautida koosolemist ja seda, mida nad on
õppinud ja harjutanud.
Laulupeo
tähendus taandub minu jaoks küsimusele: mis tähendus on laulupeol
eesti rahvale. Olen tihtipeale mõelnud, et kuni püsivad meie
laulupeod , seni püsib ka meie rahvas. Laulupidude kestvus näitab ka
meie keele ja kultuuri kestvust. Seega tähendabki laulupidu mulle
selle säilimist, mis on meile kõige tähtsam. Iga väike rahvas
muretseb ju selle pärast, et ta jääks püsima. Suured
rahvad -
neil ei tekigi seda küsimust.
Maast madalast peab eestlase verre sadestuma teadmine, et laulupidu
on rahvuslik
missioon , mis annab
eestlusele
mõtte.
Kuid
laulupeo mõte – vähemalt minu tänase arusaamise kohaselt – ei
seisne üksnes ühislaulu ilus, sellest tõusvas manas ja teadmises,
et «laul teeb rinna rõõmsaks». Eesti laulupeo tähendust tuleks
samamoodi otsida Eesti ühiskonnast, nagu seda on otsitud eestlaste
laululembusest. Selles viimases pole ma siiski nii kindel, eriti kui
seda seotakse tuntud mõistega «eestlased kui laulurahvas». Jah,
seda küll, aga just tänu laulupidude traditsioonile, mitte aga
õllepidude mörisemisele.
Just lauluväljak on see koht, kus rahvas vähemalt aastate tagant
tunneb, et võim on tema kätes, et tema ongi koos lauldes
demokraatia kehastus.
Maast
madalast peab eestlase verre sadestuma teadmine, et laulupidu on
rahvuslik missioon, mis annab eestlusele mõtte.
Kõik kommentaarid