Laulupeo tähendus (2)

Ühel hetkel jõudsime selleni , et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse-tahetakse tajuda – tihedalt ühte põimunud muusika - ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi – Ilmapuu , mis seob minevikku , olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. 
Sest vaata – kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida.
“Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku saamise koht,” võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku
“Mõnetine peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo lahutamatu koht ja tähendus rahva kultuuriloos on uuesti oma paigale kindlustunud,”
“Laulupeo fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu mõjult. Seega - leidkem laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks - kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad,” rõhutas Soots . “ Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga, hoides alles püsiväärtusi, teatud rituaale, oma vaimsust.”
“väärtustades laulu- ja tantsupeo protsessi kui sügavalt sümboolset ja laia haridusliku potentsiaaliga kultuurinähtust, mis on rahva ühisomand (ning vaba poliitikast ja kommertslikkusest)
Viimasel koolilaste laulu- ja tantsupeol tabasin end mõttelt, et kas me mitte ei tee lastele liiga. Nädal aega külma ja vihmase ilmaga proovides käimine võib olla neile väga kurnav.
Tänapäeval on laulupidude tähendus muutunud. Pidu tuleks korraldada nii, et lastele oleksid maksimaalselt tagatud kõik tingimused, et lapsed saaksid täiel rinnal nautida koosolemist ja seda, mida nad on õppinud ja harjutanud.
Laulupeo tähendus taandub minu jaoks küsimusele: mis tähendus on laulupeol eesti rahvale. Olen tihtipeale mõelnud, et kuni püsivad meie laulupeod , seni püsib ka meie rahvas. Laulupidude kestvus näitab ka meie keele ja kultuuri kestvust. Seega tähendabki laulupidu mulle selle säilimist, mis on meile kõige tähtsam. Iga väike rahvas muretseb ju selle pärast, et ta jääks püsima. Suured rahvad - neil ei tekigi seda küsimust.
Maast madalast peab eestlase verre sadestuma teadmine, et laulupidu on rahvuslik missioon , mis annab
eestlusele mõtte.
Kuid laulupeo mõte – vähemalt minu tänase arusaamise kohaselt – ei seisne üksnes ühislaulu ilus, sellest tõusvas manas ja teadmises, et «laul teeb rinna rõõmsaks». Eesti laulupeo tähendust tuleks samamoodi otsida Eesti ühiskonnast, nagu seda on otsitud eestlaste laululembusest. Selles viimases pole ma siiski nii kindel, eriti kui seda seotakse tuntud mõistega «eestlased kui laulurahvas». Jah, seda küll, aga just tänu laulupidude traditsioonile, mitte aga õllepidude mörisemisele.
Just lauluväljak on see koht, kus rahvas vähemalt aastate tagant tunneb, et võim on tema kätes, et tema ongi koos lauldes demokraatia kehastus.
Maast madalast peab eestlase verre sadestuma teadmine, et laulupidu on rahvuslik missioon, mis annab eestlusele mõtte.