Keelpillid

Gorpintsenko, Jelizaveta

Keelpillid (1)

1 HALB

Keelpillid
Narva Vannalinna Riigikool
Õpetaja:Riina Vohta
Autorid:Moissejeva Darja
Gorpintsenko Elizaveta
7a klass
2009-2010
Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid , mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse

poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul , tšello, gudokk)
sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika , harf , kannel , lauto, tsitter )
lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandžo, mandoliin, tšembalo)
haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver , simbel )
klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk " klahvkeelpillid " (näiteks klaver, tšembalo. Hornbostel -Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "kordofonid". Eesti muusikahariduses mõeldakse keelpille kitsamalt , arvates nende hulka ainult poogen - ja näppekeelpillid.

Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna , haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võ nkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli nä pitakse sulerootsuga.
Harf on väga vana pill. tema kõgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest ѕõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas .
Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mä ngiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helik ѕrgust muuta ei saanud.
Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimä ngija pingutada - nende helikѕrgust muuta - 7 pedaaliga . Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo - ja ansamblipill.
Kitarr on Araabia pä ritolu keelpill . Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega nä ppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates.
Balalaika - Vene rahvamuusika Trihord kitkutud muusikariista, 600-700 mm (balalaika esmapilgul) kuni 1,7 meetrit (balalaika) pikk, Kolmnurksete kergelt kaardus (in XVIII -XIX sajandite ovaalne), puitehitis . Balalaika - üks vahendeid, mis on muutunud (koos suupill ja vähemal määral hornpipe) Muusikal sümboliks vene rahvast.
Eluaseme liimitud , mitte eraldi (6-7) segmendi juht pika kaelaga kergelt kaardus seljatugi. Stringid metallist (ka XVIII sajandi kaks neist veenides, tänapäeva balalaika - nailonist või Carbon Fiber ). Kaela juurest kaasaegse balalaika 16-31 metal frets . Heli Bell, kuid pehmed . Kõige levinumad meetodid kaevandavad heli: saber, Pizzicato , Pizzicato topelt, ühe Pizzicato, vibrato, tremolo, fraktsioonid, kitarri tehnikaid.
Virtuosos balalaika: # Vassili Andrejev
# Boris Troyanovsky
# Nikolai Ossipov
# Paul Necheporenko
# Mihhail Rozhkov
# Jevgeni Blinov
# Eugene Avksent'ev
# Boris Feoktistov
# Alexander Shalov
# Vladimir Illyashevich
# Anatoli Tikhonov j,n,e.

Selles referaatis oli kirjutatud harfist, kitarrist ja balalaikast. Meile meeldis selles referaatis piltid ja kitarrist tekst.Ta oli huvitav.
Me saime teada ,et kitarr oli tulnud Aarabiast. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased. Veel seal oli palju huvitavaid fakte.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jelizaveta Gorpintsenko Õppematerjali autor

See referaat on kirjutatud keelpillidest.

keelpillid harf kitarr balalaika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keelpillid

Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks

Instrumendid

doc

Keelpillid

Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud (vt. viiuli sõrmlaud), häälestuskruvid (vt. viiuli häälestuspulgad). Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. 1. Sõrmlaud 2

Muusika

doc

Kitarr ja harf

Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks

Muusika

doc

Kitarr ja harf

Muusika

doc

Muusikariistad

Läte, Ihse ja paljud teised. Väikeste töökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et

Muusika

docx

Vana Kreeka pillid

Viled seatakse osalise ringi kujuliselt, mis kujutab legendi järgi müütilise fööniksi kokkupandud tiibu. Tänapäeva põigiti hoidva suupilli põhimõtte leiutas Chritian Friedrich Buschmann berliinist, kes taipas 1821. a., et meloodiaid saab mängida vilekeste abil, mis ta oli valmistanud oreli häälestamiseks. Fagoti eelkäija 16. sajandil curtal ehk dulcian Oboe 17. sajand Klarnet 18 sajand Ventiili leiutamine 19. sajandi algul Saksofon 19. sajand Tuuba 19. sajand Esimesed keelpillid tekkisid siis, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu võnkuma ning sellest tekkis heli. Harf Varaseim harfitüüp arvatakse olevat kujunenud küti vibust. Kaarharfid ilmusid Lääne-Aasias ligikaudu 3000 eKr, neid mängiti protsessioonidel ja pidusöökidel. Neil oli all kõlakast, kust keeled ühendati kaarja kaarega. Paljud neist harfidest, mille kõrgus oli napilt üle meetri, olid kaunistatud härjapeadega. Esimesed meile tuntud Egiptuse harfid pärinevad 4

Muusika