Priit Kolsar on sündinud 23. oktoober 1976.Räpparinimega Cool D on Eesti räppar ja muusik. Ta sündis Tartu linnas. Coolil tekkis lähem huvi Hip-Hopi vastu, kui ta töötas Tartu Raadios, kus ta mängis tuntumaid räpilugusid ja andis teada uusimaid räpiga seonduvaid uudiseid. Esimese albumi lasi Cool D välja 1995. aastal ja see kandis nime O`Culo. Kogumik oli esimene Hip-Hopi laadne Eestis. 1998. loodi koos DJ Critikali, Kozy, G-Enka ja Revoga uus Eesti räpparite bänd A-Rühm. Esimeselt Rühma plaadilt sai väga tuntuks lugu nimega "Popmuusik". Cool D on välja lasknud kokku 7 albumit, viimane aastast 2006. Lisaks oma soolokarjäärile on Cool D teinud lugusid koos G-Enka ja paljude teiste Eesti räpparitega. Cool D lugudele "Pole Sinu Asi" ja "Eestlased" on filmitud ka videod. 10-6 Tänavateüksus 10-6 (Kümme kuus) sündis 2002 a. mai kuus...grupi asutajateks olid Wild Disease ja Ice. Tüübid olid ka juba varem koostööd teinud noortest räpparitest koosnenud grupi G.C.P
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlustel, kus ta pani ka mitmed ko
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattle'st
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD............................................
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kõik kommentaarid