Psühhedeelne muusika 1960. aastatel: eeldused ja lugu (0)

5 VÄGA HEA

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Kunstide osakond

Psühhedeelne muusika 1960. aastatel:
eeldused ja lugu
Referaat
Juhendaja Mart Jaanson
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................... 3
Eeldused psühhedeelse muusika tekkimiseks ............................................................... 4
Psühhedeelse muusika algusaastad ............................................................................... 5
Psühhedeelse muusika põhitunnused ja - instrumendid ................................................. 7
Psühhedeelse muusika populaarsuse langus ja edasine mõju ....................................... 8
Kokkuvõte ..................................................................................................................... 9
Kirjandus .......................................................................................................................10
Sissejuhatus 3
Käesolev referaat räägib psühhedeeliast – 1960. aastatel tekkinud liikumisest , mis laienes pea igasse kultuurivaldkonda: kunsti, kirjandusse, filmi ja ka muusikasse.
Kirjutamisel keskendusin just psühhedeelsele rokkmuusikale: selle tekkimise eeldustele, algusaegadele, põhilistele ansamblitele, kasutatavatele instrumentidele ja muusikažanritele, mille sündi psühhedeelia mõjutas.
Otsustasin oma referaadi just sellel teemal kirjutada, sest olen seda žanri väga palju kuulanud ja mind huvitab selle ajalugu, aga ka sellepärast, et psühhedeeliata oleks tänane muusikapilt hoopis teine.
Kuivõrd Tartu raamatukogudes ja - poodides psühhedeelse rokkmuusika tekkimise eelduseid ja lugu puudutavat materjali kahjuks ei leidu, kasutasin oma töö kirjutamisel eelkõige internetti, aga ka paari raamatut ja ajakirja, samuti ühte raadiosaadet.
Eeldused psühhedeelse ( rokk )muusika tekkimiseks 4
Psühhedeelsus ja psühhedeelne kunst , kirjandus ja eriti muusika põhineb suuresti teooriatele ja tekstidele, mis kajastuvad ka muusikas endis – nii lüürikas kui viisis – mistõttu tuleks muusika mõistmiseks ka selle tagamaid ja põhimõtteid selgitada.
1960. aastate alguses jõudis teismeliseikka enneolematult suur sõjajärgne põlvkond. Kuivõrd noored inimesed ikka otsivad eeskujusid ja iidoleid, kellega samastuda, tekkis esmakordselt massi(või popp -)kultuuri-nimeline nähtus. Sel ajal oli heeroseks rock'n'roll, eriti aga rock, mis vastandas end külma sõja ümber käivale palaganile ja kuulutas välja uue, vabameelse maailmakorra.
Psühhedeelne liikumine oli suures osas sarnane rock'ile, aga ometi erines ühes oluliselt: kui rock otsis uusi juhte, siis psühhedeelikud väitsid, et see polegi oluline, kui inimese enda sees midagi ei muutu. Nende põhiseisukohaks oligi „ revolutsioon meie peades!“ – juurte, lapsepõlve, algoleku juurde tagasipöördumine. Samuti arvati, et maailm ja selles leiduvad süsteemid on kontrolli alt väljunud ja allutatud pühadust tapvale tehnoloogiale, ning selle vastu peab võitlema – kas marksistlikult, hedonistlikult või hoopis müstiliselt. Et tajuda iseenda ja universumi kitsaskohti, proovisid nad erinevaid narkootikume: LSD-d, meskaliini (looduses esinev hallutsinogeen), kanepit . Kuna tol ajal ei teadnud avalikkus LSD-st ega selle (mälu)hävitavast mõjust midagi, levis kuulsate muusikute (John Lennon ), kirjanike (Aldous Huxley „Taju uksed“) ja muude kultuuritegelaste sõna ja lüsergiinhappe dietüülamiid ehk slängis hape muutus maailmakuulsaks psühhedeelseks droogiks.( Kahu , T. (2002). Raadio Ööülikool: Psühhedeelne kultuur.)
Psühhedeelikute põhieesmärk oli pääseda maisest ahistusest ja jõuda uude, illusoorsesse süsteemi, näiteks avakosmosesse või maailmamerede sügavusse. Kas narkootikumid neid sinna ka viisid, ei tea, aga psühhedeelne muusika – nii folk, popp kui rokk – kõlab paljuski nii küll.
Psühhedeelse muusika algusaastad 5
Psühhedeelne rokkmuusika kui žanr tekkis Ameerika Ühendriikides märksa varem kui Suurbritannias või mujal Euroopas. Põhjuseid on mitmeid: kui USAs toimusid 1960. aastate alguses noorterahutused ja õhus rohkem pinget ja revolutsiooni, siis Inglismaal piirdusid mässud vaid biitlite kontsertidega.
(O'Brien, L. (1999). Sounds of the Psychedelic Sixties. [www]) Samuti oli ameeriklaste muusikaskene igas mõttes laiem ja mitmekesisem, seal liikusid tolleaegsete vaimuliidrite – Jack Kerouaci, William Borroughsi, Allen Ginsbergi jt – vaba-ja rahumeelsed mõtteavaldused, mis andsid inspiratsiooni ka sarnase muusika tegemiseks.
Psühhedeelse muusika alguseks võibki pidada Bob Dylani 1966. aasta maikuus ilmunud duubelalbumit „ Blonde on Blonde“. Kuna tollane populaarmuusika seisnes enamjaolt lühikestes, vaid 2-3-minutilistes lookestes, erines too kauamängija oma voolavate lauludega oluliselt. (Wikipedia. Psychedelic Rock. [www]) Pikad, improvisatsioonilised lood olid senini olnud iseloomulikud eelkõige free jazz ile, mitte rokkmuusikale, mille juured piirdusid kantri ja bluusiga, aga nüüd sai jazzilik jam omaks pea igale psühhedeelsele bändile. Kui jazziartistid pidasid oluliseks meisterlikkust, siis psühhedeelikud rõhusid meloodiale ja meeleolude tabamisele. Tõtt-öelda tehtigi alguses psühhedeelset muusikat LSD- pidude taustamuusikaks.
Kuna psühhedeelne rokkmuusika sai oma „ ametliku “ alguse San Franciscos, kuhu olid 1960. aastate keskpaigaks liikunud palju vabameelsete hoiakutega noori, ühendati need kaks ja nii sündiski acid rock, mida võib lugeda hipiliikumise alustalaks. Kõige väljapaistvam bänd seda esindamaks on vast Grateful Dead. Ehkki tol ajal arvati, et nende näol on tegemist vaid paari karvakasvanud asjaarmastajaga, olid Grateful Deadi liikmed kõrgelt haritud muusikainimesed, kelle eeskujud olid Karlheinz Stockhausen, John Cage ja Morton Subotnick. (Scaruffi, P. (2009). Psychedelia 1965-68. [www]) Iga nende pala meenutab helide orgiat: trummid taovad LSD-tripi pulssi, elektroonilised instrumendid maalivad ekstaatilisi helimaastikke, klahvid oigavad nagu katakombidesse peidetud tondid, vokaalid moodustavad veekeeriseid. Kõike seda saadab klavessiini, trompeti ja tšelesta kakofooniline kokkumäng. Ehkki Grateful Dead (ja tema kaaskondlased) oli tol ajal pigem põlu all kui hinnatud kollektiiv, sisaldus
6
nende muusikas tollaste kultuurituulte kvintessentsi, lühikokkuvõtet, mistõttu ta noortele inimestele nii väga meeldiski. (Scaruffi, P. 2009)
Paralleelselt Grateful Deadiga kogus USAs populaarsust ka Jefferson Airplane , kelle hitt „White Rabbit “ (ilmus aastal 1967; inspireeritud Lewis Carrolli teosest „ Alice Imedemaal“, kus „üks tablett muudab sind suuremaks ja teine väiksemaks ja need, mida su ema sulle annab, ei mõju kohe kuidagi“) on siiani Ameerikas ja mujalgi psühhedeelsuse sümboliks. Ka Beach Boys , kes senini oli tuntud pigem poppbändina, näitas 1966. aastal välja lastud „Pet Soundsiga“ psühhedeelset maailmapilti ja ettenägelikkust tulevaste trendide tabamisel.
Nagu öeldud, jõudis psühhedeelne rokkmuusika Suurbritanniasse märksa hiljem. Populaarse folklauliku Donovani albumit „Sunshine Supermani“ müüdi küll poodides juba 1966. aastal, mil ilmus ka biitlite „Revolver“, mille psühhedeelseks südameks on „ Tomorrow Never Knows“. Laulurida „Lülita end välja, lõdvestu ja triivi allavoolu “ muutus omamoodi mantraks kõigi jaoks, „kes otsisid valgustatust, kellele eksperimenteerimine ja eneseavastamine olid väravaks uude ajastusse“. (Spitz, B. (2010). The Beatles . Ansambli lugu.)
Vaatamata algas briti psühhedeelne ajastu 1967. aastal Pink Floydi kauamängiva „The Piper At The Gates Of Dawniga“. Ilmselt hõljus psühhedeeliat juba õhus, sest vaid mõni kuu hiljem üllitas The Beatles „Sgt. Pepper 's Lonely Hearts Club Bandi“. Siiani levib arusaam, et see („Sgt. Pepper“) on esimene kontseptuaalne album (plaat, millel on kindel läbiv teema, kas instrumentaalne , kompositsiooniline, jutustav või lüüriline), ent John Lennon vaidleb sellele ühes intervjuus vastu, öeldes, et „tema ega keegi teine bändist ei teinud selle jaoks mitte midagi, et inimesed usuvad seda ainult sellepärast, et nemad nii ütlesid“. ( Collins , A. (2000). High Concepts: The Making Of Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band – Q)
Sellegipoolest tähistab „Sgt. Pepper“ muusikategemises ja -salvestamises uut ajajärku. Kui enne tehti muusikat eelkõige bändiproovides, siis nüüd kolis see stuudiosse. „Salvestamine lakkas olemast üksnes vahend laulude valmistamiseks ja muutus uueks, täiendavaks mooduseks laule luua“ on biitlid ise öelnud. Juba
7
„Revolveri“ ajal jõudis biitlite helirežissöör kunstliku topeltsalvestuse ehk ADTni, tänu millele sai vokaale kahekordselt salvestada , aga pärast „Sgt. Pepperit“ muutus helide talletamise maailm päratu suureks. (Spitz, B. (2010))
Ameerika ja briti psühhedeelne muusika erinebki peamiselt struktuuri poolest: kui
inglased lõid rahulikke, kulgevaid ja sürreaalselt õhulisi palu (The Beatles „ Blue Jay Way“), siis ameeriklased olid märksa agressiivsemad ja jõulisemad (The Velvet Underground „Heroin“).
Psühhedeelse muusika põhitunnused ja -instrumendid
Nagu öeldud, otsisid psühhedeelikud pidevalt maavälist kogemust, mis aitaks neil ennast hoopis kõrgemalt tajuda. Lisaks psühhotroopsetele ainetele avastasid nad ka erinevaid religioone ja kultuure, k.a idamaised. Eriti populaarseks muutus India: sinna sõideti nii kohalike usujuhtidega kohtuma , lihtsalt reisima kui ka muusikalist inspiratsiooni koguma. Sestap kõlas pea igas psühhedeelses loos mõni Indiast pärit muusikaline instrument : tabla, tambura, sitar , mis on on nii biitlite „Norwegian Woodsis“, Rolling Stonesi „Paint it Blackis“, The Turtlesi „ Sound Asleepis“ ja väga paljudes muudes lauludes.
Peale hommikumaiste helide väljendasid muusikud oma kirevat siseilma ka erinevate elektrooniliste instrumentide kaudu. Tänu nendele muutuski muusikategemine stuudiopõhiseks ja välistas alguses kontserdid. Kasutati nii lihtsalt käsitletavat tereminit ja süntesaatorit kui ka keerulisemat elektriorelit ja klavessiini. (Wikipedia. Psychedelic Rock) Mõistagi ei puudunud psühhedeelsest bändist elektrikitarr , trummid ja muud rokk-koosseisule omased instrumendid, aga see, kuidas neid mängiti, erines rokist oluliselt. Efektide abil muudeti heli oluliselt: reverb tekitas järelkaja, delay mängis eelnevalt salvestatud heli ja alles mõne aja pärast, drone'i kaudu kõlas üks ja sama viis läbi terve laulu. Aparaadid selliste efektide tegemiseks
arenesid tänu psühhedeelsele muusikale kiiresti ja nendeta oleks tänane muusikapilt hoopis teine.
8
Paralleelselt kosmiliste helidega on psühhedeelses muusikas oluline ka lüürika. Tihti kaldus see sürreaalsusesse, ent samas oli täis vihjeid kirjandusele, vaimsele vabanemisele, üliinimlikele kogemustele, mis võisid olla inspireeritud narkootikumidest, aga võisid ka mitte. The Beatlesi hitt „ Lucy in the Sky with Diamonds“ kirjeldavat LSD-kogemust (juba pealkiri viitab sellele), aga loo autor John Lennon on märkinud, et tegelikult innustas teda poja joonistus , millel oli kujutatud veidrat, lendavat naist. (Collins, A. (2000)) Arvatavasti otsisid psühhedeelsed muusikud sisu oma lugudele igalt poolt, mitte ainult narkootikumidest.
Psühhedeelse muusika populaarsuse langus ja edasine mõju
Psühhedeelne muusika oli eelkõige 1960. aastate sensatsioon . Jimi Hendrixi „Are You Experienced “ ja The Doorsi esimene omanimeline album hittloo „ Light My Fire 'iga“ (mõlemad ilmusid 1967) tähistasid küll uut, pöördumatut suunda muusikas, aga psühhedeelsus kui liikumine elas oma aja ära juba 1970. aastate alguseks või isegi veelgi varem. Põhjuseid on mitmeid: üks, kõige ilmsem on see, juhtus see, mis ikka juhtub – peale tulid uued ja rahvale põnevamad žanrid. Veel mängis suurt rolli LSD keelustamine USAs ja Suurbritannias 1966. aastal, mis võttis paljudel psühhedeelsetel muusikutel, kunstnikel ja kirjanikel hoo maha. Samuti kaotasid nii hipid kui psühhedeelikud oma populaarsuse, kui sarimõrvar Charles Manson väitis, et biitlite laul „Helter Skelter“ olevat teda tapatalguteks inspireerinud. Langus toimus ka muusikasiseselt: paljud ennemalt psühhedeelsuse poole püüelnud koosseisud (The Byrds, Bob Dylan ), pöördusid muusika algkõla juurde tagasi ja hakkasid country -folki ja -rokki viljelema. Nende arvates ei tähendanud psühhedeelsed klišeed enam midagi ja pidasid lugu hoopis vokaalharmooniast ja ühiskondlik-poliitilisest sõnumist. Ka The Beatlesi psühhedeelsus taandus, kui nende produtsent Brian Epstein 1967. aastal unerohtude üledoosi tõttu suri. Mõni aasta hiljem läksid nad hoopis lahku. (Wikipedia. Psychedelic Rock)
Ehkki 1970. aastate alguses ei domineerinud muusikaskenes enam ükski psühhedeelne ansambel , mõjutas psühhedeelia edasist muusika arengut palju. Sellest arenes välja palju uusi žanre, kaasa arvatud heavy metal , progressive rock, art rock ja kraut-rock (saksa elektrooniline muusika, nt Tangerine Dream). Samuti avaldas
9
psühhedeelne muusika oma kordustele ja kajadele põhineva loogikaga mõju minimalile ja teistele elektroonilise muusika alla liigitavatele stiilidele (rave, trip-hop, acid house).(Scaruffi, P. (2009)) Isegi Nõukogude Eestis ilmus vähemalt üks psühhedeelsete tunnustega pala: 1960. aastate kuulsaimate estraadilauljate esituses kõlav „Seenekorjamise laul“, mis vastab nii sisult kui vormilt psühhedeelstele nõutele, isegi, kui autorid sellest aru ei saanud. Ka praegu, 2000. aastatel tajub nii mõnegi välis-ja omamaise bändi (nt Tame Impala, MGMT , Pilvikud, Badass Yuki) muusikas viiteid psühhedeeliale.
Kokkuvõte 10
Psühhedeelia kui kirjanduse-, kunsti- ja muusikavool tekkis 1960. aastate keskel USAs ja Suurbritannias. See tõusis esile peamiselt mõtteliidrite mõjul, kes õhutasid vabameelsust, iseenda avastamist, maisest ahistusest illusoorsesse süsteemi pääsemist, erinevate kultuuride uurimist . Arvati, et kõige tõhusam viis „kosmilise minaga“ tutvumiseks on tarbida erinevaid psühhedeelseid narkootikume: LSD-d, kanepit.
Psühhedeelne rokkmuusika on suuresti nende ideedega sarnane: selles esineb palju kajasid, korduseid, eksootilisi instrumente. Muusikapalad on keerulise, jazziliku struktuuriga ja tihtilugu improvisatsioonilised, aga ka nostalgiliselt kerged ja voolavad . On tugev erinevus ameeriklaste ja inglaste psühhedeelse muusika vahel.
Nagu iga teine žanr, ei püsinud psühhedeelia igavesti . Ühiskondlike, muusikasiseste ja muude asjaolude tõttu kadus ta pildiks juba 1970. aastaks. Sellegipoolest on psühhedeelne muusika edasisist ajalugu mõjutanud palju: tänu sellele on tekkinud palju uusi stiile, näiteks progressive rock ja trip-hop.
Ehkki psühhedeelne muusika on äärmiselt laiahaardeline ja mitmekihiline ja pakub kõigile midagi, mistõttu on selle mõju nii tolleaegsele ühiskonnale kui järgnevatele aastakümnetele raske kokku võtta, sõnastab biitel Paul McCartney selle hästi lahti: „Psühhedeelia tähendab muusikalist liberaalsust. Inimesed peaksid aru saama, et see – underground – toob muusikasse vabaduse.“ (O'Brien, L. (1999))
Kirjandus 11

Collins, A. (2000). High Concepts: The Making Of Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band – Q, nr 170, lk 72-81.

Kahu, T. (2002). Raadio Ööülikool: Psühhedeelne kultuur. [ Raadiosaade ]. Tallinn: Klassikaraadio .

O'Brien, L. (1999). Sounds of the Psychedelic Sixties. [www] http://www.britannica.com/psychedelic/textonly/psychedelic.html (01.12.2011)

Scaruffi, P. (2009). Psychedelia 1965-68. [www] http://www.scaruffi.com/history/cpt21.html (03.12.2011)

Spitz, B. (2010). The Beatles. Ansambli lugu. Tallinn: Varrak

Wikipedia. Psychedelic Rock. [www] http://en.wikipedia.org/wiki/Psychedelic_rock (01.12.2011)

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 20 allalaadimist

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #1

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #2

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #3

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #4

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #5

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #6

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #7

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #8

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #9

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #10

Psühhedeelne muusika 1960-aastatel-eeldused ja lugu #11

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

babycumangels Õppematerjali autor

muusika rokk psühhedeelse muusika psychedelic psühhedeelia rokkmuusika bänd psühhedeelne muusika sgtpepper psühhedeelsus biitlite scaruffi grateful

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis

1. Progressiivse rockmuusika ajalugu välismaal 1.1 Sissejuhatus Esiteks, enne kui minna edasi, tuleb eelkõige mõista, mis on progressiivne rockmuusika. Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha

Rock

docx

PROGRESSIIVNE ROCK,JAZZ ROCK,FUSION

PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond.

Rock

docx

PROGRESSIIVNE ROCK--JAZZ ROCK-FUSION

Kategoriseerimata

doc

Rock

Sissejuhatus ........................................................................................................................2 Ajalugu ...............................................................................................................................2 Rock - muusika stiilid......................................................................................................... 2 Artistid................................................................................................................................ 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................................5 Allikad........................................................................................................

Muusika

doc

The Beatles

rock'n rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustadelt artistidelt Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ja Larry Williams. Oma tegevuse algusaastail jäljendas The Beatles oma loomingus eelnimetatud muusikuid, mõne aja pärast hakkas välja kujunema ansamblile omane eriline stiil ja kõla. Kõigest viie aasta jooksul arenes The Beatles'i muusika lihtsatest elurõõmsatest paladest nagu ,,She Loves You" ja ,,I Want To Hold Your Hand" keerulise ja mitmetähendusliku sisuga albumiteni ,,Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band" ja ,,Abbey Road". The Beatles'i mõju popmuusikale oli tohutu, kuna ansambli muusika oli nii harmoonia, meloodiate kui ka tekstide poolest väga uuenduslik; ansambel uuris ja täiustas salvestusstuudio tehnika võimalusi ning püüdis iga loo salvestamisel saavutada maksimaalse võimaliku kvaliteediga tulemust

Muusika

docx

Pop-rock muusika

Tallinna Reaalkool POP-ROCK MUUSIKA Referaat Tallinn 2019 Popmuusika (< populaarne + muusika) on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega. Mõistet "pop" on kasutatud alates 20. sajandi algusest, et viidata populaarsele muusikale üldiselt

Pop-rock

doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo

Muusikaajalugu

pptx

Rokkmuusika

Rock´n´rolli peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks. Seda hakati laulma 1920´ndatel. Põhja-Ameerikas oli tol ajal suurim mõju rock´n´rollile(nt. New Yorkis, Chicagos, Detroitis ja Memphises), kus hakkasid rassid ning muusikastiilid segunema. Nime sai see stiil alles 1950´ndatel Alan Freed´i poolt. 1940´ndatel ja 1950´ndatel kasutati palju saksofoni ja klaverit, mida võis pidada tol ajal zanri juhtpillideks. Esitamine: Ametlikult oli esimeseks rock & rolli esitajaks Bill Haley ning ta lugu "Rock Around the Clock". Rock´n´roll arenes jõudsalt ning tekkisid erinevad bändid ja esitajad. Üks tuntumaid rocki esindajaid on Elvis Presley, kes on nüüdseks kahjuks surnud. 2. Rhythm and blues(rütm ja bluus) Rhythm and blues(rütm ja bluus) kujunes välja 1940´ndatel. Algselt oli see mustade muusika. Nime pani sellele Jerry Wexler Billboardi ajakirjas, kus ta asendas sõnad "mustade muusika" "rütmi ja bluusiga". Kõige lihtsam seletus R&B jaoks on Robert

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid