Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ragtime (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on piano-roll?
Ragtime
Kevin ja Kaspar
9.kl
Mis on ragtime?
· Termin ragtime tuleb ingl k sõnadest
ragged time, mis eesti keeles tähendab
räbaldunud pulss.
· Põhiliselt seisneb ragtime sünkoobis
rütmis e n.ö räbaldunud pulsis.
· Mängitakse paberilt maha.
· See muusikastiil on üheks jazzi aluseks.
· Mängitakse enamasti klaveril.
Ajalugu
· Põlvneb euroopapärasest marsitaktist, mis
on segunenud Aafrika muusikaga.
· Sai alguse 19. sajandi lõpul ja kogus aina
hoogu ka 20. sajandi algul.
· Lõppes jazzi lõpliku heakskiiduga rahva
seas 1917. aastal.
· Mängisid põhiliselt mustanahalised
muusikud.
· Tippaeg 1897-1917.
Ajalugu 2
· 1899. aastal avaldas Scott Joplin oma
teose "Maple Leaf Rag," mis sai korraga
väga populaarseks ning andis
inspiratsiooni järgnevatele heliloojatele.
· Väga tugevalt mõjutas jazzi kujunemist ja
olemust(koos bluusiga).
· Peale hääbumist on olnud ka comeback'e
mitmetel aastatel, kuid endist hiilgust see
enam saavutada ei suuda.
Kuulsamaid heliloojaid
· Scott Joplin ­ "Maple Leaf Rag"
· Joseph Lamb ­ "The Top Liner Rag"
· James Scott ­ "Frog Legs Rag"
Ragtime tantsud
· Fokstrott ­ alates 1913. aastast levinud
tants.
· Two-step ­ eel-ragtime tants, mis oli
populaarne, kuni 1911. aastani
· Slow drag ­ samuti eel-ragtime tants,
populaarne, kuni 1911. aastani.
· Cakewalk ­ ragtime algusaegadel
tantsitud tants. Nimi tuleneb afroameerika
tantsust, kus parimale osavõtjale sai
tasuks kook.
Levik
· Ragtime'i levitati tavaliselt n.ö · Mis on piano-roll?
paberi peal ehk · Piano-roll'id on
improviseerimist polnud. ehituselt lihtsalt
· Mängiti pea kõikjal avalikes rull paberit,
kohtades, kus klaver juhtus millesse on
olema ja levis kiiresti. löödud augud. Iga
· Kasutati ka nn. piano-roll'e ehk auk vastab ühele
"klaverikassette". Nende eelis klaveriklahvile
oli võimalus neid masstoota ja
ning kui lugejapea
odavalt esitada läbi
mehaanilise klaveri. august üle läheb,
kostab klahvi heli.
Vasakule Paremale
Ragtime #1 Ragtime #2 Ragtime #3 Ragtime #4 Ragtime #5 Ragtime #6 Ragtime #7 Ragtime #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aerutaja Õppematerjali autor
räägib ragtimest

Sarnased õppematerjalid

JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

v=EYWmBaVcNYg&feature=related) 12 RAGTIME (~1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm- ragtime - purukspekstud takt - millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag.

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun