Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi u...
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Isa Goriot Katariina Noormägi 10.klass 1. Isa Goriot traagika põhjused Isa Goriot´ käitumise kohta võiks kasutada sellist ütlust: ,,tee head, saad ise vastu pead." Ta aitas oma tütreid rahaliselt, et need võiksid ilusat elu elada ja omale head mehed leida, kellega õnnelikult elu lõpuni elada. Tütred aga muutusid uhkeks ning häbenesid uue seltskonna kõrvalt oma tol hetkel juba keskmise jõukusega isa näidata, sest too ei vastanud nende suhtlemisringkonna tasemele. Kuigi tütred oma elu, kõrgklassi koha ja suhted-sidemed oma isale võlgnesid, ei tunnistanud nad seda ja isa Goriot´ei ajanud õigust taga ka. Tema hoolis vaid tütarde õnnest. Isa Goriot´oli liigagi südamlik ning andis oma tütardele kõik liiga kergekäeliselt kätte, laskmata neil raha välja teenida või andmata neile karmimaid õppetunde oma isast ho...
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoo...
Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Gümnaasiumi minnes ei pea olema oma tuleviku suhtes veel väga kindel, mistõttu oleks see inimesele, kes ei suuda veel tuleviku üle otsustada võimetekohasem . Pärast põhikooli peaks inimene olema piisavalt küps, et valida endale huvide ja võimete kohane õpitee. Põhikooli on lõpetaja ees väga palju võimalusi ja on vaja teha tähtis otsus, kus edasi õppida. Valiku tegemise teeb raskeks tõsiasi, et sellest sõltub suur osa tuleviku elust. Tavaliselt minnakse peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. Mõlemal variandil on omad head ja halvad küljed, kuid kumb neist on mõttekam? Gümnaasium annab lisaaega mõtlemiseks ja valikute tegemiseks. Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema,...
Kaheksas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis. 2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab. Peategelase iseloomustus: Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Kahjuks armus ta Ambruogiasse, ta püüdis seda saladuses hoida, sest ei teadnud, mida ta tegema peaks. Gulfardo tunded Ambruogia suhtes muutusid, siis kui Ambruogia nõustus Gulfardoga magama raha eest. Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda ...
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid just teda jumalatest enim ja kodus ohverdati tihti temale kõige esimesena. Hestia aitaks eesti peredel lahti saada koduvägivallast. 37% eesti naistest on kokku puutunud perevägivallaga. Saanud haiget, näinud valu ja pidanud seda ise kogema. Hestia tooks kodudesse rahu, harmoonia ja muudaks inimeste omavahelised suhted paremaks. Kaotaks igaühest tunde, et nad ei julge koju minna, ses...
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle kaudu Tatjana Oneginiga tuttavaks sai) ning Olga kihlatu Lenski sai kadedaks. Duelli käigus, mille ongegin välja kutsus tappis Onegin lenski. Ballett läks kiiresti ja...
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel...
E. Vilde ”Pisuhänd” 1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osali...
Kõigel siin ilmas on hind Tänapäeva ühiskonnas on raske ilma rahata toime tulla. Raha toob inimestele kasu. Küll aga kõike selle eest ei saa. Samuti on igal teol oma tagajärg, mille eest peame vastutama meie ise. Millel siin ilmas on oma hind ning millel mitte? Raha annab palju eeliseid. See annab kõrgemat positsiooni ja kindlustust elus. Mõned aga ei oska raha õigesti käsitleda. Rikkamad saavad lubada haridusteel erakoole, tunnistuste võltsimist ning palju muud. Samuti võivad paremal järjel olevad inimesed maksta altkäemaksu, et kehvast olukorrast välja tulla või näidata end paremas valguses. Jõukamal järjel olevad inimesed saavad soetada endale väärtesemeid, autosid ja uhkeid maju. Neid ei huvita tegelik hind ning ei väärtustata eseme olulisust ja vaeva, mida selle tegemisel nähti. Isegi Iiri kirjanik Oscar Wilde on öelnud: „ Inimesed teavad kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Oda...
400-sõnaline kirjand Sissejuhatus *Pikkus keskmiselt 3 lauset (vähem ei ole soovitav), viimane probleemlause *Probleemi selgitamine (miks see probleem on oluline) *Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peak...
Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib. Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõ...
Toni Morrison „Armas“ Lugemiskontroll 1. Milline oli Kuldne Kodu pärast hr Garneri surma? Kirjuta 50-100-sõnaline arutlev tekst Härra Garner ja proua Garner olid Kuldse Kodu omanikud, kes pidasid mustanahalisi orje, kuid olid teistest orjapidajatest vastutulelikumad. Garnerid lubasid Sethel ja Hallel abielluda ning Hallel oma ema vabaks osta. Nii kaua, kui härra Garner elas, oli orjade elu talutav. Pärast hr Garneri surma võttis koolmeister Kuldse Kodu üle ning orjadel hakkasid kehtima rangemad reeglid. Koolmeister oli julm ja halastamatu ning kuna ta ise sõi ja magas vähe, ootas ta seda ka teistelt. Sellised koolmeistri nõudmised sundisid orje põgenemist planeerima, sest Kuldne Kodu polnud enam koht, kus sai normaalselt elada. 2. Milliste võtetega mõjutas Armas Sethet? Kirjuta 50-100-sõnaline arutlus Sethel ja Armsal oli algusest peale erili...
teenetemärki ehk ametlikku au, mida Lennart Meri talle osutas. · Neljal korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi auhinna. · Kahel korral sai ta Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. · 1991 sai Viirlaid kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. · Viirlaid on toetanud oma isiklikest vahenditest rahvusvahelise kirjanike ühenduse taastamist Kasutatud kirjanudus · P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu ,,Eelmise sajandi eesti kirjandus" Künnimees, 2002. · Looming. [WWW] http://www.looming.ee/artiklid/arved-viirlaid-11-iv-1922-21-vi-2015/ (26.01.2018) · Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid (26.01.2018) · Miksike. [WWW] http://miksike.ee/docs/referaadid2005/viirlaid_gerdaviks.htm (26.01.2018) · ERR. [WWW] https://kultuur.err.ee/306969/suri-arved-viirlaid (26.01.2018) · [WWW] https://sites.google.com/site/12klkirjandus/arved-viirlaid (26.01.2018) · [WWW] http://www.sirp
Keel- ühendaja või eraldaja? Me kõik kasutame keelt igapäevaselt ja tema mitmes vormis. Kehakeel, kirjakeel, häälitsused ja teised on kõik suhtlemisvahendid, ja selle tulemusel ka keeled. Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest. Keel hõlbustas massi kommunikatsiooni tuues läbi oma ühendava mõju järjest enam inimesi kokku kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu hõlbsustamiseks ja...
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. ...
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse...
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuning...
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka...
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik tee...
Milles ja kus ma näen Eesti edukust? Eesti edukust on näha kõikjal- tehnoloogias, ehituses, hariduses, muusikas ja paljus muus ning kui inimene peaks hakkama võrdlema Eesti rahvaarvu ning tegevusalasid, milles oleme edukad, oleme me üllatavalt kõrgel kohal. Kui võrrelda tänapäeva riike ning meid ka sinna lisada, siis võib täiesti vabalt öelda, et Eesti on tehnoloogiariik. Nagu näiteks eestlaste loodud Skype on löönud laineid üle kogu maailma - näiteks Briti haigla eelistab paljude patsientidega suhtlemiseks Skype’i. Peale selle on väikestest Eesti iduettevõtetest kasvanud suurteks firmadeks ka paljud teised nagu näiteks Transferwise, Lingvist ning paljud teised. Minu teada on meil digitaalne tervishoiusüsteem, kus on kirja pandud detailselt üle ühe miljoni eestlase haiguslood. Eesti üheks teiseks trumbiks teiste suurriikide ees nagu Hiina, Ameerika ja paljud teised, on Eestis siiski suurem osa hariduses...
“Kärbeste Jumal” Lugu räägib sellest, kuidas lennuk pommitati alla ja grupp koolipoisse, kes on päris Inglismaalt, jäävad saarele lõksu. Kuna saarel pole täiskasvanuid, siis on vaja poistel ise hakkama saada. Selle jaoks valiti pealikuks Ralph, kuigi Jackile see ei meeldinud, kuna ta oleks soovinud ise hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega. Lõpuks tekkis olukord, kus Ralphile ja Põssale oli oluline lõke, et pääseda saarelt ning Jackile ja teistele poistele oli tähtsam sigade küttimine. Selle käigus lahknes poiste grupp kaheks. Ralphi grupp, kus oli peale tema veel kolm poissi, ja Jacki suguharu, kus siis olid kõik ülejäänud poisid. Gruppide vahel toimusid pidevalt tülid. Üks kõige suuremaid tülisid oli raamatu lõpus. Põssa prillid varas...
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega m...
2. Rupert Grint 2.1. Isiklik elu Rupert Grint on Inglise filminäitleja. Tema täisnimi on Rupert Alexander Lloyd Grint. Rupert sündis 24. augustil 1988 aastal Harlow's, Essex's Inglismaal ning on praegu 25-aastane. Tal on vend James ja kolm õde - Georgina, Samantha ja Charlotte. Rupert on viiest lapsest vanim. Tema ema Joanne Grint on koduperenaine ning isa Nigel Grint mälestusesemete edasimüüja. Tema vanaema on pooleldi iirlane, ülejäänud pere on üleni inglased. Rupert on väga lähedane oma perega ja talle meeldis olla vanem vend. Lapsena tahtis ta saada jäätisemüüjaks, kuid elul oli tema jaoks teised plaanid varuks. (IMDb 2014) Rupert õppis Dorothy Stringeri kõrgkoolis, mis on roomakatoliku kool. Ta hakkas huvituma näitlemisest ning hakkas osa võtma koolinäidenditest. Kui ta läks edasi Richard Hale'i kooli jätkas ta näitlemisega. Näitlejakarjääri alustas ta 11 aastaselt, olles enne mänginud vaid oma kohalikus näitet...
Ühe tüdruku lugu Sara Zarr Merili-Mai Kivimets 10D Lugesin noorteraamatut "Ühe tüdruku lugu". Selle raamatu autor Sara Zarr on Ameerika kirjanik. See oli tema esimene romaan, ning oli ka Riikliku raamatuauhinna finalistide hulgas. Kahel korral on tema raamat võitnud Utah raamatuauhinna. Romaan rääkis ühe tüdruku Deanna Lamberti siseelust, ning suhetest sõprade ja lähedastega. Kolm aastat tagasi, kui Deanna oli 13 aastane, tegi ta ühe vea. Nii koolis kui ka kodus on olnud tema elu õudusunenägu. Koolis on tema staaus "kooli lits", ning tema isa pole temaga kolm aasta korralikult rääkinud, nad väldivad üksteist igal võimalikul juhul. Tema vend Darren elab koos oma lapse noore emaga nende maja keldr...
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele. Minu analüüsitud luuletused pärinevad tema valikkogust „Armuaeg“. ...
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa, Taara tarkusel ei rada kusagile kinnitatud,...
Tõde ja õigus Mis oli praeguse Oru talu asemel vanasti? Miks sai hiljem koha nimeks Vargamäe? Oru asemel oli kunagi Kuusiku talu, mille taga mets kuulus mõisale ja mida peremees varastama hakkas. Sellest tuli koha nimi Vargamäe. Mille jõudis Pearu enne Andrest endale asutada? Viljapuuaia Kes oli Krõõdal teise lapse sünni ajal abiks? Kes sai esimesena Mari-Jussi pulmaplaanidest teada? Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse. Mis toimus kõrtsis, kui kõrtsmik ütles: „Litsid mehed need Vargamäe oma...
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos o...
August Kitzberg 14. aprill Libahunt Tragöödia “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka a...
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga. Aga ka tüdruk armus tem...
Pagulane - kas inimene või mitte? Ilmselt ei leidu ühtegi eestlast, keda ootamatult tekkinud pagulasprobleem külmaks jätaks. On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi. On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse...
Jane Eyre I decided to read the book Jane Eyre. Jane Eyre was an orphan who lived with Mrs. Reed, her cruel, wealthy aunt. Only a servant named Bessie was gind to Jane, who told her stories and sang songs to her. One day, Jane’s cousin John Reed bullied Jane and Jane got mad. They were caught fighting and Jane aunt, imprisoned Jane into the red room, were Jane’s uncle had died. Jane was really scared of that room because, she believed that her uncle’s ghost was still in there. In the room Jane was screaming and so scared that she fainted. When she waked up, Mrs. Reed decided to send Jane to the Lowood School, Jane was also happy to leave. When Jane arrived to the school she found out that her life was better in her aunt house than in that school. The school’s headmaster was Mr. Brocklehurst, a cruel, hypocritical, and abusive man, who treated the students really bad. In school Jane found a frie...
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu. Sõduri armastus kodumaa vastu pole sama kui koera piiramatu kiindumus peremehesse. Pealkirja võib mõistetada ka erinevatmoodi, see võib olla näiteks mehe ja naise vahel eksisteeriva armastuse suhet, kuid kui seda natuke teise nurga alt vaadata, siis see võib-olla ka kiindumus ligimese vastu. Igaüks ei saa omale armastust lubada, sest sellele peab täielikult pühenduma. Meie elus on palj...
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päi...
Kuressaare Ametikool Hotelli ja restorani teeninduse osakond Kokk Raina Jüris Kp-24 Loomade Farm Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga “Pariisi ja Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis “Birma päevad”. Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem pr...
Mis, miks ja kuidas asendab lugemist? Lugemine on ainulaadne nähtus. Mõned ütlevad, et seda saab asendada, mõned aga ütlevad et mitte. Mina väidan aga, et on tegureid, mis võivad asendada lugemist, kuid lugemine ei tohi täiesti ära kaduda, sest see on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Mis võib lugemist asendada? Toon näiteid iseenda elust, mis on mõjutanud minu enda lugemishuvi vähenemist. Näiteks teised huvid, nagu sport, tantsimine, muusika vms. Kui sa teed pidevalt trenni, siis paratamatult võib sul aega jääda üsna napiks. Sellele kaasa aitavad ka näiteks kodused tööd. Minu lugemist mõjutavad või peaaegu asendavad filmid. Siin on tegevus juba pakutud ja me saame seda lihtsalt jälgida. Kõik filmid ka ei sobi igale inimesele, näiteks mulle meeldivad fantaasia-ulme või armastusfilmid. Vahepeal ma olin nagu täielik kinomaan, vaatasin päevas 2-3 filmi (suvel). Raamatuid asevad ka sellised ...
Me oleme noored. Igatseme elada täisvääruslikku elu, aega, mil me ei pea põdema rahapuuduse ja töö kaotuse pärast. Me elame tulevikus, ehitame enda peas plaane ja põletame minevikku. Täpselt samamoodi teen ka mina. Ma ei mõtle üldse praegusele. Ausalt öeldes m ei kujuta ette mis saab isegi siis, kui ma ei saa enda soovitud erialal ülikooli sisse. Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Et rohi on rohelisem ja taevas sinisem. Aga kas tegelikult on nii? Kas on ikka parem aeg? Minu arust see on elu üks raskemaid aegu, kus toimub üleminek täiskasvanuellu. Ma pole juba laps, kuid samas ma pole veel ka täiskasvanu. Ma püüan anda endast parem, kuid alati see ei õnnestu. Ma proovin olla tööl mitte nagu peata kana, aga põrun. Ja põrun veel ja veel, kuni lõpuks on nii raske jalule uuesti saada, et tahakski maha porisse kinni jääda. Noorus on vaevaline aeg ja raske aeg. Aga tegelikut polegi öelnud, et elu kerge on. Mismoodi siis tõusta lendu? Minu jaok...
Kurt Vonnegut: “Mida vanemaks ma saan, seda parem ma enne olin” Kurt Vonnegut on sündinud 1922. aastal. Kurt Vonnegut on traagilise saatusega rikkast perest. Tema isa Kurt seenior oli Indianapolises arhitekt ja ema oli seltskonnadaam, kes raiskas ära suguvõsa õlletööstusega teenitud varanduse. Tema ema tappis ennast 1944. aastal unerohu üleannusega ennem, kui tema poeg pidi tulema koju emadepäevaks Teisest maailmasõjast. Vonnegut abiellus 1945 aastal oma lapsesõbratari Jane Coxiga ja neil oli kokku kolm last. Tema isa, õde ja õemees surid 1950ndatel aastatel. Vonnegutid lapsendasid õe pere lapsed ning ta töötas vaimse puudega laste õpetajana, ajakirjanikuna kui ka ühes esimeses Saabi esinduses Ameerikas. 1970 kolis Kurt oma pere juurest ära ja abiellus 1979 aastal tuntud portreefotograafi Jill Kremenetziga. 1984.aastal tahtis Kurt ennast ära tappa unerohu ja alkoholi seguga. Kui ta II...
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaat...
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle m...
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse hä...
Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Mälestused on meie elu üks väike osa, aga ühel eluetapil me ainult toetume oma mälestustele. Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Kui mõtlen mida mina tahaksin oma senisest elust pensionärina mäletada tuleb mul meelde üks mõttetera, mida olen kusagil interneti avarustes lugenud. “Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena.” Lapsepõlv on meie elu algus, avastamise ja oma iseloomu kujundamise aeg. Koht mida ma kunagi unustada ei soovi on minu sünnikoht. Oma sünnikohas olid esimesed sõbrad, kool, tegevused ja sündmused. Esimesed sõbrad ja kool kujundasid minu, kes ma olen kümnenda klassi õpilane. Tegevused ja erinevad sündmused andsid mulle kogemused ja läbielamised, mida kavatsen edasises elus kasutada. Kui jutt juba korra koolile läks ...
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma vihavaenlase silma all võib see inimene vastik olla, aga võibolla oma emaga käitub ta vägagi hästi ja on tema s...
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. ...
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis välismaal (näiteks Soomes) on see palju suurem. Mõnikord inimene läheb otsima seiklusi ja enda sisemist mina. Ta soovib näha maailma ja erinevaid kultuure, et leida paika, ...
,,Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn." (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. On inimesi, kes on õnnelikud oma ...
(riik><õigusrikkuja) Esialgne kriminaal romaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks Stiil on väga hea eesmärgiks ðokeerida =>kõrts tänav odavad motellid kõik väga reaalne räiged räpased masendavad Inimesed ükskõiksed toored julmad ei pürginud millegi poole Tegevus on tegelikult lühike kuigi tundub pikana. Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates
Romantism: 1. Mis on romantism? Romantism on kirjandussuund, mis levis 18.s lõpul-19.s. alguses ja väärtustas isikut, patriootlikkust, eksootilist loodust ning kangelasi. 2. Milline kirjandusevool eelnes ja järgneb? Eelnes valgustus, järgneb realism .... 3. Millal sündis romantism Euroopas, miks? Miks Eestis pool sajandit hiljem? 18.saj lõpus sündis Euroopas, kuna toimusid revolutsioonid ja rahvuslikud liikumised. Eestis pool sajandit hiljem, kuna siis oli meil rahvuslik liikumine (laulupeod, Koidula jne). 4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sán...
Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudestsaatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus: Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõ...
KÜ Päikese 10 Telefon 667 7676 Päikese 10-16 E-post: [email protected] 11311 Tallinn Arvelduskonto 12121212121 Ees- ja Perekonnanimi Teie (seosviit) Asutus Tänav Meie (kuupäev viit) 12345 Linn/Maakond * * * * Pealkiri * * Pöördumine * TEKSTXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX TEKSTXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX * Lõputervitus * *allkiri * Nimi ametinimetus * * Lisa: * * Adressaat (Sama) või lisaadressaat (Teadmiseks): Koostaja nimi Telefoninumber, e-posti aadress
Knut „Victoria“ Otto - domineeriv,tugev,mehelik Johannes - endasse tõmbunud 1.ptk - Teose peategelane on 14-aastane talupoiss nimega Johannes,kellele meeldis 10-aastane tüdruk mõisast Victoria.Ühel päeval Johannese isa käseb tal sõidutada inimesed saarele.Johannes küsib Victorialt,kas ta võib teda sülle võtta ja maismaale viia.Victorial pole selle vastu midagi, kuid siis sekkub Otto,võtab Victoria paadist sülle ning viib maismaale.Johannesest ei peetud lugu ning kõik arvasid end temast üleolevat.Hiljem Victoria ja Johannes lähevad kivimurrule. Johannes näitab tüdrukule tema välja graveeritud nime kividel ja tunnistab,et tunneb midagi Victoria vastu,kuid too ei vasta samaga. 2.ptk - Johannes sõidab linna.Seal ta õpib,kirjutab luuletusi ning 19-aastaselt tuleb tagasi.Laeva pealt ta märkab,kuidas üks tüdruk on uppumas.Johannes koheselt sukelub vette,et aidata abitut tüdrukut.Mingi aeg ...
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eri...
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
Minu Võimalused Minu, kui tavalise teismelise elus on tegelikult tohutult palju erinevaid võimalusi, mida me tihtipeale avastada ei suuda. Meile küll teatatakse ja üritatake suunata meid, kuid alati me ei haara nendest võimalustest kinni. On olemas inimesi, kes on täiesti ükskõiksed ning ei huvitu millestkist. Kuid samas on inimesi, kes üritavad võtta vastu iga neile pakutava väljakutse. Tihtipeale inimesed jaotuvadki aktiivseteks ja passiivseteks inimesteks. Kindlasti kõik meist on kunagi mõelnud, et tulevikus tahaks olla jõukas ja tuntud inimene. Mõned inimesed tõesti püüdlevad selle poole kogu elu, kuid tulemusteta, teised aga teavad mida nad teevad ning seeläbi see ka neil õnnestubki. Et saada kunagi rikkaks inimeseks, tuleks minuarvates alustada juba noorelt, peaks looma endale korraliku vundamendi, millele oma edasist elu rajada. Inimesed peaksid endale juba väga varakult tegema selgeks põ...
Miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab Ilmselt paljudel meist on arvamus, et lihtsalt midagi tehes on palju kasulikum ning mõistlikum, kuid kas see alati on nii? Samas saab mõista väidet, miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab ka hoopis teisiti. Mina usun, et kõik inimesed ei suuda lahendada oma probleem kõige lihtsamal viisil. Usun, et inimese elus mängib väga olulist rolli aeg. Mina usun, et inimestel on siiski palju erinevaid põhjuseid miks otsuatatakse minna lihtsamat teed. Ilmselt vastavalt tänapäeva ühiskonnale on väga oluliseks aspektiks aeg. Kogu elu keerleb aja ümber - sellega ma nõustun. Kuid kas alati on mõistlikum säästa aega ja teha enda jaoks lihtsamaid valikuid ja otsuseid, minna lihtsamat teed ning sellega hoida kokku rohkem aega. Ilmselgelt on aeg oluline, kuid sellevõrra võib kannatada tegemiste kvaliteet. Nõustun samuti, et midagi lihtsalt tehes jääb palju rohkem aega iseendale ning oma lähedastele. Samuti...
Sport või tugitoolisport? On olemas kahte liiki sporti.Tavaline sport(rahvasport;võistlussport) ja tugitoolisport.Kuid ,mis on tugitooli sport ? Spordil on head ja ka halvad küljed(surmad väljakutel).Tekib kahtlus kas on sporti üldse vaja , väljaarvatud see veetlev tugitoolisport. Inimesed arvavad kui nad lähevad rattaga või jalgsi tööle, et siis nad teevad sporti.See on õige, aga sama spordi mõiste alla kuulub veel paljugi rohkem kui ainult tööl jala või rattaga käimine.Inimesed harrastavad sporti erinevalt.Mõned inimesed teevad lihtsalt sporti selleks , et oma igapäevased mured unustada.Osa neist teevad regulaarselt sporti.Meie kõigi jaoks on väike trenn oluline, sest me tahame olla terved ja hea väljanägemisega kodanikud .Veel on olemas tippsportlaseid.Nende igapäevane ajakava on vägagi reguleeritud.Nende tööks ongi sportimine ehk...
Ja päike tõuseb … Robert Cohn tagasihoidlik ja kindlusetu, tunneb alaväärsus kompleksi selle üle et ta on juut. Alustas poksimisega et parandada oma enesetunnet. Abiellus esimese tüdrukuga peale kolledžit. Tundes et on õnnetu selle naisega, oli hea hoop kui naine ta maha jättis. Kolis californiasse ja kohtus uue naisega. Nad reisisid euroopasse, kus ta kirjutas novelli. Hiljem läks ameerikasse novelli kirjastama. Kaotab oma tagasihoidlikkuse kuid muutub aga isekas ja egostlikuks. Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett ja ...
kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke oskusi tööriistade kasutamises, kuid ka omandasin oskuse välja töötada süsteeme, kuidas kõige ...
Suhted lähedaste vahel läbi aja Me kõik teame, et igapäevaselt muutub tehnika, kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et ajas muutub ka suhtumine oma lähedaste vastu ning muutuvad prioriteedid? Võib-olla on aga tehnika ja põlvkondade vahelised suhted seotud ning samas ka vanemate roll lapse elus. Igapäeva elu muutub üha kiiremaks- töö/kool, kodu., pere. Inimestel puudub liigne aeg, igat hetke kasutatakse puhkamiseks ning nii jääb tunne, et selleks mis on päriselt tähtis ei ole aega. Tänu tehnika arengule, on võimalus helistada oma vanavanaemale või suhelda läbi videokõne oma vanaisaga, kuid kas see on see ühtsuse tunne, mis ühe perepuhul tähtis on ? Me ei tunne inimeste keha soojust, me ei saa patsutada läbi arvuti ekraani üksteisele õlale, me saame vaid üksteist tuimalt ekraanist jälgida ning rääkida. Muidugi ei saa öelda, et see võimalus halb on, kuid lähedus, mis ühe perekonna vahel olema p...
Herman Eek XII K „Rehepapp ja vanapagan“ Originaaltekst Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, k...
Herman Eek XII K ,,Tuhkatriinumäng“ Tuhkatriinu portreering Tuhkatriinu (üks paljudest nagu raamatus välja tuleb) on vägagi rõõmus ja meeldiv isik. Teda ei heiduta miski ning ta on harjunud enda igava, üksiku ja lihtsa eluga, kus ta teeb oma perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani väga meeldiv olnud, teab ta, et üks päev kohtub ta oma uue mehega, kellega koos saab ta paremat elu hakata elama. Vahetevahel tundub Tuhkatriinu ka olevat kärsitu – kui Prints andis Tuhkatriinule kinga proovida, oli ta täiesti kindel, et see so...
Herman Eek XII K Kirjalik osa ,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik 1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid kõik õnnelikud ja kuulasid tema jutte väga pingsalt, kuid arvan, et isa pidev eemalolek võis tüdrukut mõjutada tugevalt. Siiski oli aru saada, et vanemad ja teised sugulased soovisid tüdrukule vaid head ning üritasid tema tuju paremaks muuta. 2) Emal ei ole enam...
Punase õie Näe, kivisest koopast ma kividelt murran magaja kadus ja tunnen, ka surres silmade fosforit pole võimalik surra. välgatab madu. ANALÜÜS · Epiteedid muistsed madonnad, kivisest koopast · Isikustamine varjude lainetus kutsub välgatab madu · Alliteratsioon kotkas kord areneb konnast kivisest koopast magaja kadus TÄNAME TÄHELEPANU EEST! KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.bettimuuseum.eu/index.php?page=2 &lang=1 · http://miksike.ee/documents/main/referaadid/bett i_alver_liisa.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver · http://www.bettimuuseum.eu/index.php?page=1 &lang=1 · https://luuleleid.wordpress.com/2009/09/09/betti -alver-aimus /
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, si...
Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm k...
annaabi.ee 
