10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmuskaa
Õppematerjali autor
Ta janunes armastuse järgi, kuid ei suutnud seda kusagilt leida. Nooruses ei pööranud ta sellele tähelepanu, kuid vanemaks saades avastas, et võib olla liiga hilja. Tema probleemid ja mured annavadki põhjuse moodustada leping Mefistofelesega, teoses avaldub see nii: ,, Liig vana olen mängudeks, liig noor, et olla soovideta!" (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70). Sellest lausest saab teada, et Faust tunneb, et miski on tema elus puudu ja kuigi mängudeks ja lõbustusteks võib liiga hilja olla, siis soovidest pole ta kunagi loobunud. 1.2 Faust ja Wagner olid teadlastena väga erinevad. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, kuid ei teadnud, mida ta ise oma elult tahtis. Wagneril see-eest olid aga eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust
ta isalt mitmekülgse hariduse. Ta õppis Strasbourgis õigusteadust. Oli abielus ja 1 lapse isa. Alustas kirjanduslikku tegevust luulete ja näidentite kirjutamisega, peale selle ka ballaadid ja draamadega. ''Faust 1/2 '' , ''Hingesugulased'' , ''Egmont'' . 2.Milline on tragöödia ''Faust'' ülesehitus? 3.Nimeta 4 näidendi tegelast. Iseloomusta neid lühidalt. Faust- doktor, tugeva iseloomuga Margarete -naiivne, vaene naine kellesse Faust armus, tänu kellele sai Faust taevasse Mefeistofeles - kurat ,kes ei pidanud teistest lugu ja tahtis Fausti hinge põrgusse viia Jumal- heatahtlik 4.Millise kokkuleppe sõlmivad Jumal ja Mefeistofeles ? Nad sõlmivad kihlveo , et Mefeistofeles ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. 5.Millised mõttet vaevavad Fausti tema töötoas näideni algul? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata
head" See tsitaat meeldis mulle sellepärast, et on ju ka selle sama lause kohta vanasõna, öeldud veidi täpsemalt ja lühemalt Pole kurja, pole head. · ,,Ära laksuta nõnda oma õgardilõugu!" Tõin selle tsitaadi välja vaid sellepärast, kui humoorikalt see öeldud on. Võttes selle tekstist välja, kujuneb see lause hoopis teistsuguseks. See muutub naljakas. Aga ega kõik ei saagi olla tõsine töö, vahel peab ka töö ajal nalja tegema või juttu ajama. Ka kõige süngematel hetkedel. · ,,Ei ole täius inimlapse osa." Selle tõttu, et inimlaps ei ole täiuslik, suri Kristus meie rahva eest ristil. Isekalt öeldes me ei pea, ega oskagi tänu sellele olla täisulikud. · ,,Ka kurjast kasvab hea." See on tõsi, nagu ma juba ennist ütlesin Pole head kurjatata. Siit tuleb välja ka üks teose põhiprobleemidest, kus üritatakse öelda
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea
Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on
J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine on igipõline teema raamatute kirjutamisel ja seda kasutas ka Goethe käesolevas raamatus. Proloog taevas on lugejale heaks sissejuhatuseks, sest seal
J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2
Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid