Kaheksas päev Esimene novell (0)

Kaheksas päev
Esimene novell
Probleemid teoses:
1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis.
2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab.
Peategelase iseloomustus:
Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Kahjuks armus ta Ambruogiasse, ta püüdis seda saladuses hoida, sest ei teadnud, mida ta tegema peaks. Gulfardo tunded Ambruogia suhtes muutusid, siis kui Ambruogia nõustus Gulfardoga magama raha eest.
Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda tasuks oma ustava sõbra tunnistusel. Naise mehe naasedes tõi Gulfardo jututeemaks võla, ning sõnas, et ta oli selle juba naisele maksnud. Naine ei saanud seda laita ning pidi oma mehele raha maksma.
Novelli tunnused avalduvad selles teoses:
Vähe tegelasi teoses, ainult 4:
Gulfardo ning ta tunnistav sõber, Guasparruolo, Ambruogia.
Kirjeldatakse ainult ühte sündmust:
Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ning sellega kaasnevat.
Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt:
Ambruogia oli ilus, kuid ahne . Gulfardo oli väärikas.
Kirjeldatakse vähe ja olulist.
Peategelane ei muutu:
Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks.
Situatsioon muutub järjest pingelisemaks:
Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma.
Lõpp on ootamatu :
Teose lõpus oli väikene puänt : naist kasutati ära, tasuta.
Kolmas päev
Esimene novell
Probleemid teoses:
1) Masetto valetas, et ta on kurttumm .
2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga.
Peategelase iseloomustus:
Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas , oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks.. Alles siis, kui Masetto oli väsinud nunnadega magamisest, rääkis abtissile, et ta ei olegi kurttumm. Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas , et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma.
Novelli tunnused avalduvad selles teoses:
Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber:
Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss.
Kirjeldatakse ainult ühte sündmust:
Masetto elu nunnakloostris.
Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt:
Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik .
Kirjeldatakse vähe ja olulist:
Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku.
Peategelane ei muutu.