Kaheksas päev Esimene novell (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Dekameron - 2 novelli

Kaheksas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis. 2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab. Peategelase iseloomustus: Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises

Kirjandus

4

docx

Dekameron 2 novelli analüüs

Esimene novell Kaheksas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Gulfardo hakkas armastama rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat. Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus kui mees talle 200 kuldfloriini maksab ja sellest kellelegi ei räägi. Tegelased: Gulfardo, Ambruogia, Guasparruolo. 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Gulfardo oli aus ja väärikas mees ja ka väga kaval.

Praktiline eesti keel

2

doc

Tšehhov - 2 novelli

Paks ja peenike Probleemid teoses: 1) Kui Misa ja Porfiri kokku said, alustas Porfiri kohe juttu sellega, kuidas Misat lapsepõlves koolis narriti. 2) Kui peenike mees teada sai, et paks mees oli salanõuniku aukraadi välja teeninud, hakkas peenike paksuga mõnitava tooniga rääkima ­ hakkas paksu sellepärast pilkama. Peategelaste iseloomustus: Misa ­ paks mees oli suure söögiisuga, tal huuled läikisid õlist nagu küpsed kirsimarjad. Ta oli rahulik, et ta ei hakanud midagi Porfirile halvasti ütlema. Porfiri ­ peenike mees oli nõrguke, ta värises oma reisikohvrite ja kompsude all. Tal olid kaasas ka naine ja gümnasistist poeg. Halva huumorisoonega või isegi pahatahtlik mees. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Paks mees, peenike mees ning selle naine ja laps. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Misa ja Porfiri kohtumist rau

Kirjandus

4

docx

ESIMENE NOVELL DEKAMERON

 Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Sre Ciapppelletto surmahaigena valetab munka.  Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ser Ciappelletto oli salakaval notar. Munk kergelt usub inimestesse.  Kirjeldatakse vähe ja olulist.  Peategelane ei muutu: Ser Ciappelleto valetas, isegi olles surmahaigena.  Lõpp on ootamatu: eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks. TEINE NOVELL Juut Abraam läheb Giannotto di Civigni õhutusel Rooma. Nähes seal vaimulike kõlvatust, tuleb ta tagasi Pariisi ja muutub kristlaseks. 1. Teose probleemistik ja idee. 2. Ülevaade tegelaskonnast, peategelase eesmärk, tema olemus ja finaal. 3. Novella kui žanri tunnused ja kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu?

Kirjandus

9

docx

Kirjandus

Ei saanud koos olla-polnud kirge, nagu laip oleks nende vahel. Otsustasid abielluda->äkki lõppeb siis kummitamine. Hakkasid kõiki veenma, et oleks hea idee kui nad omavahel abiellusid. Kõik arvasid, et paar on väga õnnetu. Tülgastus abielus olles aina süvenes->otsustasid üksteist ära tappa. Proua Raquin jääb halvatuks, ei saa rääkida ega liigutada. Kuuleb ja näeb pealt kuidas paar üksteist mõrvariteks kutsuvad. Laurent peksis Thérèse'i. Iga päev tülitsesid->pussitada ja mürgitada. Nägid üksteist->hakkasid nutma->tundepuhang->jõid mürgipudelist->surid proua Raquini jalge ees, kes oli rahulolev. PROBLEEMID Vangistus-Thérèse'i lapsepõlv. Ei saanud teha seda mida tahtis Camille'i pärast. Pidi olema vaikne ja kammitsetud. Abielu=>vangistus=>Therese võlgnes proua Raquinile seda. Abielu Laurent'iga=>sunnitud olema koos, kartsid paljastust. Proua Raquini halvastus=>ei saanud midagi teha. Poja tapjad hoolitsesid tema eest.

Kirjandus

20

pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" ­ 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).

Kirjandus

14

docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest. Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema mitmete luulekogude meelelolu on sünge, oma unistuste maailma asemel näeb poeet enda ümber rahva kannatusi. Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok

Kirjandus

25

docx

Eesti proosa

Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood ­ kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab

Kirjandus

Kommentaarid (0)