Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marie Underi luuletuse Hommik analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Marie Underi luuletuse Hommik analüüs #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinuzka15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
sxw

Luule analüüs

Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri.

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Marie Under- „Sinine puri“

Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu

Eesti kirjandus
thumbnail
14
odt

Luulepõimik

et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! Hommik- sild roosidest punt mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev,

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun