Vanamees ja meri (0)

Vanamees ja meri
Katariina Noormägi
10.klass
1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva.
2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd , kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu.
3. Vanamees ei söö hommikul , joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama.
4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoolis oma naisest samamoodi nagu hiljem hoolis merest.
5. Vanamees kasutab kilpkonni toiduna ning kilpkonnaliha on teinud ta tugevaks.
6. Kala näkkab kui ritv järsult alla nõksatab, kuid seda ei juhtunud tihti. Vanamees teadis kohe, kes ridva otsas on või kus see kinni on jäänud. Üks asi oli kala tõmme, kui oli lootust, et näkkab. Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli.
7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati esimesena sööda kallale. Konksu võtnud emane oli meeleheitlikult rabelenud ja puigelnud ja kõik see aeg oli isane sealsamas püsinud, läinud emakalale veel lähemale ning temaga koos rabelema hakanud. Napilt oleks isase kala terav saba liini läbi lõiganud, kuid seda ei juhtunud ja emane tõmmati paati. Isane hüppas veel, et emakala näha, kuid kadus siis tagasi vette.
8. Mees oli väsinud ja kala oli väsinud. Mehe keha valutas istumisest ning kala valutas ridva otsast põgenemisest. Mõlemad võitlesid, kuid kumbki alla anda ei tahtnud. Mees otsustas, et ta jääb kalaga kuni ta sureb.
9.
10. Esimene kohtumine Kalaga oli vägev. Kala hüppas, et vanamehele oma pikkust ja rammu näidata ning hetkeks tundis mees, et kala on tõesti vägevam kui ta ise.
11. Vanamees saab aru, et jääb kalale peale, sest kala oli palju hüpanud, tema jõud hakkas kaduma ja põied selgroo kõrval õhku täis tõmmanud ning ei saa enam põhja surema minna.
12. Hai sõi vanamehe kala ära.
13. Inimest saab hävitada, kuid mitte alistuma sundida .
14. Haid saabusid keset ööd karjaga kala ründama. Mees tagus nuiaga haide päid ja võitles, et neist lahti saada. Veel hiljem kui kala söödud sai ründasid haid kala luukeret, mida siis maapeal külarahvas uhkusega imetles. Mees jäi kalata.
Sadamasse jõudes on kalast järgi vaid luukere . Mees jõudis sadamasse hoovuse ja kaldal paistvate tulede abil. Kala oli kaheksateist jalga pikk.
15. Romaan lõppeb sellega, kuidas inimesed kala luukeret imetlevad ning vanamees magab ja unes lõvisid näeb.
Vanamees ja poiss suhestusid nagu vanaisa ja lapselaps . Samas olid nad ka sõbrad, mõttekaaslased ja üksteisele toeks.
Selle romaani sõnum oli sihikindlus, südamlikkus, vaprus ja usaldus.
Hemingway sai selle eest Nobeli kirjandusauhinna, sest see oli tõepoolest rahustav ja sügavamõtteline lugemine, mis suutis lugemise ajaks kõik muud aknad sulgeda ning jätta ninna rahustava merelõhna. Nii köitev, mõtlik ning puhas raamat on vägagi auhinna vääriline.