,,Tuhkatriinumäng“ Tuhkatriinu portreering (0)

Herman Eek XII K
,, Tuhkatriinumäng “
Tuhkatriinu portreering
Tuhkatriinu (üks paljudest nagu raamatus välja tuleb) on vägagi rõõmus ja meeldiv isik. Teda ei heiduta miski ning ta on harjunud enda igava, üksiku ja lihtsa eluga, kus ta teeb oma perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi , kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani väga meeldiv olnud, teab ta, et üks päev kohtub ta oma uue mehega, kellega koos saab ta paremat elu hakata elama. Vahetevahel tundub Tuhkatriinu ka olevat kärsitu – kui Prints andis Tuhkatriinule kinga proovida, oli ta täiesti kindel, et see sobib talle. King aga ei klappinud Tuhkatriinu jalaga. See ei mõjutanud teda karvavõrdki ning oli ikka veel veendunud, et just temale kuulub see üksik king.
Tuhkatriinu ei tundu olevat puutunud kokku paljude inimestega. Ta kutsub iga suvalise majja sisse ning ei arva neist midagi halvasti. Just nii juhtus ka, kui Prints majja tuli. Ta ei ole vastu sellele, et keegi võõras tuleb hoonesse, kus tema ja ta ,,pere“ elavad. Siiski tundub ta Printsiga hästi läbi saavat. Väga palju ei näitagi raamat Tuhkatriinu suhetest teistega, kuna ta ei puutu raamatus kokku väga nendega. Tema suhe Perenaisega on kummagi poole pealt vaadates minu arvates erinev. Tuhkatriinu tundub pidavat Perenaist toredaks inimeseks, kelle jaoks ta saab teha erinevaid töid ja kes suunab teda elus. Perenaine peab Tuhkatriinut vaid oma etturiks, kuna Tuhkatriinu mõte ongi selles, et ta leiaks endale printsi ja abielluks temaga ning kaudselt oleks võim Perenaise käes, kuna Tuhkatriinu kuulab ikka veel oma ,,kallist“ Perenaist, kes tema eest on ,,hoolitsenud“.
Nagu eelnevalt mainisin, siis Tuhkatriinu on Perenaise jaoks kui ettur . Perenaisel on lihtne manipuleerida temaga ja tema kaudu valitseda. Tänapäeval on palju inimesi, kes ei oska iseseisvad olla ning käituvad ja tegutsevad kellegi teise mõjutustel. Nad ei mõista teiste inimeste kurje plaane ning seetõttu aitavad nende teostumisele kaasa.
Kui raamatu lõpus ei oleks ma selle selguseni jõudnud nagu praegu arvan, võiks Tuhkatriinut tänapäeval ka pidada üheks noorukiks, kes elab oma vanemate keldris ja tegeleb oma asjadega. Tal puudub kontakt välismaailmaga, kuna ta vaevu käib seal ning elabki oma üksikut elu, kus vahel näeb oma vanemaid, kui on toidusoov.