Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hea ja halb (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus me võime näha seda head ja halba?
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“
Fjodor Dostojevski
Hea ja halb
Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba?
Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma vihavaenlase silma all võib see inimene vastik olla, aga võibolla oma emaga käitub ta vägagi hästi ja on tema seltskonnas kui ingel . Seda headust ja kurjust näeb inimestes väga hästi koolis. Mõni mu hea sõber käitub minuga hästi ja on nagu hea sõber ikka. Vaadates, kuidas ta käitub aga mõne teise õpilasega, tulevad külmavärinad peale. Ta isegi ei proovi sõbrustada, vaid lihtsalt mõnitab. Selle koha peal näemegi, et inimene ei saa olla ainult hea ega halb.
Kõik tegevused ja ülesanded ei pruugi olla meelt mööda. Kellegi jaoks on alati midagi vastukarva. Kõik tegevused ja ülesanded, mis ei pruugi olla meelt mööda, on mingist vaatenurgast ikkagi head või kasulikud. Ka kõige rängemates ja rõvedamates aiapidamistöödes on alati midagi head. Koolist kaasa antud kodused tööd, mida õpilane peab küll õpetaja kiusuks, on tegelikult head. Kui ema käsib mul sügisel õunu korjata, siis ma mõtlen, et miks ma seda teen. Ma laseks nendel õuntel seal puu all rahumeeli mädaneda. Talvel saan ma aga aru, et see sügisene vaev tasus ennast ära, sest saan ju arvuti taga istudes seda magushapukat mahla rüübata. Sel puhul taipan, et ka kõige nõmedamates töödes ja ülesannetes on ka midagi head, mis ei pruugi algul küll välja paista.
Alati ei tasuks kõigel heal lasta ennast pimestada. Ka kõige ahvatlevama pakkumise ja suure headuse juures on alati mõni konks . Pakkumised, mis esialgu tunduvad vägagi täiuslikud, ei pruugi seda olla. Näiteks inimesel on rahapuudus ja ta näeb telekas sms-laenu reklaami. Ta on rahapuudusest pimestatud ja näeb ainult selle laenu häid külgi. Raha tuleb kiiresti kätte ja esimesel kolmel kuul intress puudub, aga peale kolmandat kuud lisandub sinna 200% intress. Alati tasub tugevalt kaaluda või uurida mingit vägagi ahvatlevana tunduvat pakkumist, sest see ei pruugigi nii puhas kuld olla, kui alguses näib.
Ma usun, et hea ja halb on alati üksteise kõrval. Need kaks on alati omavahel seotud.
Ka kõige kurjemas inimeses on alati mõni hea tahk . Pole üdini halba inimest. Iga ülesande või käsu üle ei tasu alati viriseda. Enne tuleks mõelda, mis on selle ülesande head küljed ja kuidas võib see sulle endale kasulik olla.
Hea ja halb #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Laur Õppematerjali autor
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“
Fjodor Dostojevski

Sarnased õppematerjalid

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
23
docx

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

Aljosast, kõneleb ta millestki, mis jääb tänapäeval üha mõistetamatumaks ja kaugemaks; mida on üha võimatum kohata kehastatuna. Platon leidis, et inimese hing jaguneb kolmeks eri osaks. Selleks kasutas ta ,,Phaidroses" võrdpilti hobusekaarikust (hingest), kahest hobusest ja kaarikujuhist. Üks hobustest on kena, sirge ja ilus, teine aga verd täis valgunud silmadega ja tokerjas. See viimane võib vedada esiteks teise hobuse ja seejärel kaarikujuhi teelt välja. Halb hobune tähistab seega ihasid, kena hobune tundeid ja kaarikujuht mõistust, kaalutlust, mõistlikkust. Platoni vertikaalne kolmikjaotus liigub siis alt üles: ihad-tunded/emotsioonid-mõist(likk)us. Traditsiooniline kolmikjaotus pädeb minu meelest ka Dostojevski Karamazovites, ainult mõistus/mõistlikkus ja tunded/emotsioonid on vahetanud kohad. Dmitri esindab ihasid, instinkte, mis saavad jagu tema mõistuslikust tegevusest ja juhivad tema tunnetuslikku tegevust

Filosoofia
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

3. Mida teha, et olla õnnelik? Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada ­ tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles: loomutäiuste(vooruste) eetika ­ inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe ­ inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe ­ vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe ­ mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2

Filosoofia
Kordamine filosoofia eksamiks
15
docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos ­sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü

Filosoofia
Anna Karenina
30
doc

Anna Karenina

4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik ­ väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam

Kirjandus
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem.

Kirjandus
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.

Eetika
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun