Suhted lähedaste vahel läbi aja (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Meedia kui kasvatusprobleem

5 meelemuljete kaudu ja abil, mida ta vastu võtab ning nende tegevuste kaudu ja abil, milleks ta tõukeid saab. Reklaami tegelikust sisust arusaamine saab lastele jõukohaseks alles kaheksa- kuni kümneaastaselt ning seda hoolimata sellest, et reklaam ümbritseb neid iga päev. Alles selles eas hakatakse looma seoseid Mina ja maailma vahel, mis täiskasvanule on nii iseenesestmõistetav, et ta mõtleb, et nii on see alati olnud (Patzlaff 2003). Mõndades riikides on kehtestatud seadused, mis kaitseksid lapsi reklaamide eest ­ näiteks Suurbritannias on keelatud kiirtoidureklaamide näitamine saadete ajal, mis on mõeldud alla 18-aastastele ning Rootsis on keelatud reklaamide näitamine lastesaadete vahele (Andersalu-Targo 2011) Televiisori vaatamine on lapsele väga kahjulik ka füüsilise poole pealt. Näiteks USA's

Internetipsühholoogia põhiprobleemid

6

doc

Lapsehoidja eneseanalüüs

Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil selle loomisel väga suur roll. Laps vajab pidevalt arendavat keskkonda,

Lapsehoidja

6

docx

LAPS JA TEMA KASVUKESKKOND TEHNOLOOGILISES TSIVILISATSIOONIS

Postimehe arvamusportaalis nutiseadmete kahjulikkusest. Seega arvan, et laste kasvamine tehnoloogilises keskkonnas on paratamatu ning nende kokkupuude nutiseadmetega on iseenest mõistetav arvestades kui palju me nendega ise igapäevaselt kokku puutume. Leian, et sellel on nii halbu kui häid külgi aga eelkõige loodan, et lapsevanemad ei kasutaks nutiseadmeid lapsega tegelemise vahendina. Miski ei asenda selles kiiresti arenevas maailmas reaalselt suhtlust ja kontakti lapse ja vanema vahel. Reelika Mägimets

Kasvatusteadus

17

doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

..................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3

Eelkoolipedagoogika

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

..........4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE ........................

Informaatika

8

docx

Väikelaps ja lugema õppimine

lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi:

Keeleteadus

9

docx

Aja vaim ja kasvatus

 Kristi Metshein tegeletakse. Püütakse arendada nii vaimselt, kui füüsiliselt. Koju jõudes on emal rutiinsed kohustused teiste pereliikmete ees. Isa on päevatööst rampväsinud ja laps jääb oma mõtetega üksi. Pealiskaudselt leitakse aega lapse poolt püstitatud teemade aruteluks. Suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumine on, et kipub ära kaduma piir lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsest üritatakse vormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastased tahavad ennast värvida nii nagu ema. Lapse ebakindlust meie praeguses ühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps ei saa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutuda ebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval lapse seltsiliseks arvuti, televiisor, mängukonsool, nutitelefon, kust laps ahmib õhku infot valimatult

Pedagoogika

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

 1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma

Pedagoogika

Kommentaarid (0)