Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhted lähedaste vahel läbi aja (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kas see on see ühtsuse tunne mis ühe perepuhul tähtis on ?
Suhted lähedaste vahel läbi aja
Me kõik teame, et igapäevaselt muutub tehnika, kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et ajas muutub ka suhtumine oma lähedaste vastu ning muutuvad prioriteedid ? Võib-olla on aga tehnika ja põlvkondade vahelised suhted seotud ning samas ka vanemate roll lapse elus.
Igapäeva elu muutub üha kiiremaks- töö/kool, kodu., pere. Inimestel puudub liigne aeg, igat hetke kasutatakse puhkamiseks ning nii jääb tunne, et selleks mis on päriselt tähtis ei ole aega. Tänu tehnika arengule, on võimalus helistada oma vanavanaemale või suhelda läbi videokõne oma vanaisaga, kuid kas see on see ühtsuse tunne, mis ühe perepuhul tähtis on ? Me ei tunne inimeste keha soojust, me ei saa patsutada läbi arvuti ekraani üksteisele õlale, me saame vaid üksteist tuimalt ekraanist jälgida ning rääkida. Muidugi ei saa öelda, et see võimalus halb on, kuid lähedus , mis ühe perekonna vahel olema peaks, on palju rohkem kui kord nädalas telefoni kõne või video kõne läbi arvuti. Nii umbes 20 aastat tagasi, kus tehnika veel nii arenenud ei olnud, käisid inimesed rohkem üksteisega läbi. Käidi reede õhtul peale tööpäeva üksteisel külas, nädalavahetustel veedeti aega maakohtades, oma vanemate juures ning tänu sellele oldi palju lähedasemad.
Tänu kiirele elule on muutunud ka lapsevanema roll lapseelus. Kui vanasti elasid suured pered koos, tehti põllutöösid ning vanemad olid igapäevaselt lastekõrval siis tänapäeval on kõigil nii kiire, et lapsed peavad saama kiirelt iseseisvaks. Kuigi lapsevanema roll kui selline on sarnane läbi aegade siis tegevused ümber selle on muutunud. Lapsevanema roll lapse elus on olla lapsele toeks, suunata teda, kasvatada oma last, toita teda ning olla tema jaoks olemas igas olukorras. Kahjuks peab tõdema, et tänapäeval ei ole selle jaoks paljudel enam aega. Lapsele ostetakse nutitelefon, sülearvuti ja telekas, mis on tema igapäevane lõbustus. Lastevanemate kiire elutempo muudab nad kurnatuks ning väsinuks, mille tõttu kasutatakse igat vabaminutit pigem puhkamiseks, kui lapsega tegelemiseks. Kindlasti ei saa öelda, et kõik lapsevanemad sellised oleks, kuid peab tõdema, et see on tõusev trend ning me ei saa sellele kätt ette panna, kuna meie ühiskond soosib just sellist kriitilist olukorda nagu meil praegu on.
Tänapäevane kiire tehnika areng ning sama kiire elutempo on andnud suure tagasilöögi põlvkondadevahelisetele suhetele ning kuigi lapsevanemate roll on läbiaegade sarnane on reaalne olukord muutunud. Tehnika areng võimaldab meil suhelda igapäevaselt oma lähedastega, kas siis läbi telefoni või arvuti, kuid see ei ole võrreldav reaalse kohtumisega. Inimesed peaksid leidma rohkem aega üksteise jaoks ning isegi suurima väsimusega külastama oma lähedasi.
Suhted lähedaste vahel läbi aja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lota Aadla Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Meedia kui kasvatusprobleem
13
doc

Meedia kui kasvatusprobleem

5 meelemuljete kaudu ja abil, mida ta vastu võtab ning nende tegevuste kaudu ja abil, milleks ta tõukeid saab. Reklaami tegelikust sisust arusaamine saab lastele jõukohaseks alles kaheksa- kuni kümneaastaselt ning seda hoolimata sellest, et reklaam ümbritseb neid iga päev. Alles selles eas hakatakse looma seoseid Mina ja maailma vahel, mis täiskasvanule on nii iseenesestmõistetav, et ta mõtleb, et nii on see alati olnud (Patzlaff 2003). Mõndades riikides on kehtestatud seadused, mis kaitseksid lapsi reklaamide eest ­ näiteks Suurbritannias on keelatud kiirtoidureklaamide näitamine saadete ajal, mis on mõeldud alla 18-aastastele ning Rootsis on keelatud reklaamide näitamine lastesaadete vahele (Andersalu-Targo 2011) Televiisori vaatamine on lapsele väga kahjulik ka füüsilise poole pealt. Näiteks USA's

Internetipsühholoogia põhiprobleemid
Lapsehoidja eneseanalüüs
6
doc

Lapsehoidja eneseanalüüs

Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil selle loomisel väga suur roll. Laps vajab pidevalt arendavat keskkonda,

Lapsehoidja
LAPS JA TEMA KASVUKESKKOND TEHNOLOOGILISES TSIVILISATSIOONIS
6
docx

LAPS JA TEMA KASVUKESKKOND TEHNOLOOGILISES TSIVILISATSIOONIS

Postimehe arvamusportaalis nutiseadmete kahjulikkusest. Seega arvan, et laste kasvamine tehnoloogilises keskkonnas on paratamatu ning nende kokkupuude nutiseadmetega on iseenest mõistetav arvestades kui palju me nendega ise igapäevaselt kokku puutume. Leian, et sellel on nii halbu kui häid külgi aga eelkõige loodan, et lapsevanemad ei kasutaks nutiseadmeid lapsega tegelemise vahendina. Miski ei asenda selles kiiresti arenevas maailmas reaalselt suhtlust ja kontakti lapse ja vanema vahel. Reelika Mägimets

Kasvatusteadus
Kodu ja perekonna roll lapse arengus
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

..................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3

Eelkoolipedagoogika
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

..........4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE ........................

Informaatika
Väikelaps ja lugema õppimine
8
docx

Väikelaps ja lugema õppimine

lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi:

Keeleteadus
Aja vaim ja kasvatus
9
docx

Aja vaim ja kasvatus

Kristi Metshein tegeletakse. Püütakse arendada nii vaimselt, kui füüsiliselt. Koju jõudes on emal rutiinsed kohustused teiste pereliikmete ees. Isa on päevatööst rampväsinud ja laps jääb oma mõtetega üksi. Pealiskaudselt leitakse aega lapse poolt püstitatud teemade aruteluks. Suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumine on, et kipub ära kaduma piir lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsest üritatakse vormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastased tahavad ennast värvida nii nagu ema. Lapse ebakindlust meie praeguses ühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps ei saa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutuda ebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval lapse seltsiliseks arvuti, televiisor, mängukonsool, nutitelefon, kust laps ahmib õhku infot valimatult

Pedagoogika
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun