Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kurt Vonnegut: “Mida vanemaks ma saan, seda parem ma enne olin” (0)

1 Hindamata
Punktid
Kurt Vonnegut : “Mida vanemaks ma saan, seda parem ma enne olin”
Kurt Vonnegut on sündinud 1922. aastal. Kurt Vonnegut on traagilise saatusega rikkast perest. Tema isa Kurt seenior oli Indianapolises arhitekt ja ema oli seltskonnadaam, kes raiskas ära suguvõsa õlletööstusega teenitud varanduse . Tema ema tappis ennast 1944. aastal unerohu üleannusega ennem, kui tema poeg pidi tulema koju emadepäevaks Teisest maailmasõjast. Vonnegut abiellus 1945 aastal oma lapsesõbratari Jane Coxiga ja neil oli kokku kolm last. Tema isa, õde ja õemees surid 1950ndatel aastatel. Vonnegutid lapsendasid õe pere lapsed ning ta töötas vaimse puudega laste õpetajana, ajakirjanikuna kui ka ühes esimeses Saabi esinduses Ameerikas. 1970 kolis Kurt oma pere juurest ära ja abiellus 1979 aastal tuntud portreefotograafi Jill Kremenetziga. 1984.aastal tahtis Kurt ennast ära tappa unerohu ja alkoholi seguga.
Kui ta II Maailmasõjast koju jõudis siis oli Salinger kõige kadestatum kirjanik Ameerikas. Isegi kui ta pole Salingeri ise kunagi näinud on Kurt temaga kirjavahetuses olnud. Neil oli olnud Nõukogude Liidus tõlkija, Rita Rait - kes mõistis peale '' Kuristik rukkis'' ilmumist, et tegu on meistriteosega. Ta tõlkis selle raamatu ära, kuigi alguses seda välja ei antud. Hiljem kui toimus Ameerika ja Nõukogude Liidu kirjastajate kohtumine anti see raamat ikkagi välja.
Vonneguti raamatuid avaldati ka Nõukogude Liidus. Ta kirjutas ainukese populaarse ameerika sõjaromaani, selles raamatus Kurt mainis nii venelasi kui ka Nõukogude Liitu.
Kurt Vonnegut ise ütleb, et ta on humorist, mis tähendab inimest, kes üritab käituda võimalikult häst, ilma et ta teispoolsuses loodaks selle eest tänu või kardaks karistatud saada.
Kurt Vonnegutile ei meeldi Ameerika president Georg Bush . Ta isegi lisab, et tal on ebameeldiv elada sellises riigis ja jõhkra rahva keskel. Kui ta saaks siis ta paluks tal oma kohalt taanduda. Vonneguti arust pole Bush maailma päästmise jaoks kompetentne. Talle oli õnn elada Franklin Roosevelt ajal, sest ta hoolis teistest. Kõige kehvem president oli tema arust Georg Bush. Kurt kirjeldas teda konkurentsitu, asjatundmatu ja ajaloost mitte midagi tundva inimesena.
Tema lemmikmuusika on praktiliselt kõik, peale räpi. Tal on palju muusikutest sõpru, tema sõpradele meeldib kõige rohkem Bach . Bach tegi orel peal kõikvõimalikke katseid, mida teised hiljem võtsid kasutusele.
Kurt Vonneguti tavaline päev on selline, et ta ärkab umbes kell neli hommikul. Kaks tundi ta saab kirjutada. Ning läheb tagasi magama, ja ärkab uuesti kell seitse või kaheksa, joob kohvi ja sööb meesaia.
New- Yorgis talle ri tundu nagu ta oleks kodus, tema koduks jääb ikka Indianapolis, kus ta oli üheksa-aastasena. Ta arvab , et New- York on ''tööstuse'' ehk kirjutamis -ja meelelahutustööstuse keskus.
Lõpetuseks ma ütleksingi, seda et Kurt Vonnegut oli väga hea kirjanik ja hea inimene. Isegi kui tal oli olnud raske lapsepõlv, siis tulevik oli tal küllaltki hea. Kuigi enda vanemaid tal lõpuks polnud ega õdesid-vendi, oli tal enda perekond olemas.
Kurt Vonnegut- Mida vanemaks ma saan-seda parem ma enne olin #1 Kurt Vonnegut- Mida vanemaks ma saan-seda parem ma enne olin #2 Kurt Vonnegut- Mida vanemaks ma saan-seda parem ma enne olin #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elsa Vanker Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kurt Vonnegut
1
docx

Kurt Vonnegut

Kurt Vonnegut Vonnegut ise on traagilise saatusega rikkast perest. Tema isa Kurt seenior oli Indianapolises arhitekt ja ema kohalik seltskonnadaam, kes lennutas tuulde suguvõsa õlletööstusega teenitud varandust. Ema tappis end 1944. aastal unerohu üleannusega päev enne, kui poeg pidi saabuma emadepäevaks koju Teisest maailmasõjast. Vonnegut abiellus 1945 oma lapsepõlvesõbratari Jane Coxiga ja nad said kolm last. 1984. aastal üritas kirjanik end tappa unerohu ja alkoholi seguga, kuid ta leiti õigel ajal ja päästeti. Oli humanist. Tema raamatuid avaldati palju Nõukogude Liidus. Sõjast naastes elasime kõik üle Teise maailmasõja järgse majanduskriisi. Ja me tahtsime ehitada paremat

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma- näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga “külajäts”. Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940– 1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui ka kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule.

Muusika ajalugu
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

kui käevõru pole kinni, jäta ta. -----Taevas on üleni pilves - on juba hilja. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. 85 -----Kes oled Sa, lugeja, kes loed saja aasta pärast mu laule? -----Ma ei saa saata Sulle ühtegi õit sellest kevade küllusest, ühtegi kuldset viiru taamal pilvedest. -----Ava oma uksed ja vaata õue. -----Nopi oma õitsevast aiast lõhnamälestusi saja aasta eest hääbunud õitest. -----Tunne oma südamerõõmus seda elurõõmu, mis kord kevadisel hommikul lauldes saatis saja aasta taha oma rõõmsa hääle. ("Aednik") Millised tunded ja mõtted avalduvad Tagore eeltoodud värssides? Milles avaldub looduslähedus? Modernistlik e avangardne luule XX sajandil Sõna modernism võib tõlgendada mitmeti: selles võib näha kitsalt sajandi alguses briti ja ameerika kirjanduses tekkinud ja

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks.

Kirjandus
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal päranduse, kus talle kuulus mitu küla, kaasa arvatud Jasnaja Poljana. Ta planeeris kogu oma elu midagi, siis nüüd otsustas, et hakkas talupoegade elu kergendama. Hakkas päevikut pidama, mida pidas elu lõpuni, kirjutas sinna müstilisi ülesandeid, mida ükski inimene täita

Kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. Ametilt arst. 1838 loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. Sakslastele õeptas, et eesti keel on ka keel, mida saab kunstiliselt kasutada ja et eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. "Maailma loomine", "Keelte keetmine" F. R. Kreutzwald (1803 ­ 1882) Kati konspektist, kohandatud Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia ­ kurbmäng; komöödia ­ lõbusasisuline draamateos; draama ­ tõsise sisuga näidend; tragikomöödia ­ draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss ­ jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi.

Kirjandus
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, Paul­Eerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun