Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi söötma, lehmi lüpsma, sigu välja ajama, süüa tegema, vahel ka vilja lõikama ning palju muid põllu töid. Talvel ketrasid naised lõnga. Tänapäeva naised peavad ainult süüa tegema või poest valmis toidu ostma ning koristama kodu ning lapsi kantseldama. Mõned naised käivad muidugi ka tööl. Andres ja usk/jumal/piibel.
Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul. Kraavis olid teravad vaiad. Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut. Pearu hakkas sillale muda viskama. Ühel õhtul vajus ise sisse. Indreku ja Andrese tülid. Ussid pannakse sipelgapessa. Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast
XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh
XVII Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast. Joosep tuleb aisakellade ja viinaga Liisile kosja. Liisi ja Joosep käivad XVIII Sauna Mari askeldab Andrese talus, perenaise asemel. Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku
tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn.
Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar
Kõik kommentaarid