,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik (0)

Herman Eek XII K
Kirjalik osa
,,Seitsmes rahukevad´´
Viivi Luik
1) Räägi minategelase lapsepõlvest.
Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid kõik õnnelikud ja kuulasid tema jutte väga pingsalt, kuid arvan, et isa pidev eemalolek võis tüdrukut mõjutada tugevalt. Siiski oli aru saada, et vanemad ja teised sugulased soovisid tüdrukule vaid head ning üritasid tema tuju paremaks muuta.
2) Emal ei ole enam meeles rasket puudeveokelku ega hirmu, mida ta tundis metsade ees. Oma südames häbeneb ta kunagist elu, kuid tal ei ole seda millegi muuga asendada . Vanad fotod säilitavad kannatlikult tema noort nägu otsekui asitõendit olemas olnud päevist.
Praegu ei tunneks ma teda ära, kui ma ei teaks , et see on minu ema. Uksekellad, liftid, elektrimootoritega veepumbad, telefonid ja tolmuimejad ei tekita temas vähimatki võõristust. Nahkribadega vildid ei saa enam tema prantsuse saabaste vastu.
Ta on palju unustanud.
Niisamuti ei tunneks ema mind, kui ta ei teaks , et see olen mina. Olen muutunud asitõendiks tänasest päevast, mis undab tänavatel ja taeva all.
Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab.
Mina valisin selle tekstiosa, kuna see osa andis mulle teada, kuidas elu on väga lühike ja see läheb meist mööda väga kiirelt. Väike tüdruk on kasvanud suureks ja ta ema on jäänud vanaks. Tundub nagu pool elu olekski neil vahele jäänud ning kuidagi on nad muutunud täiesti teistsugusteks inimesteks. Erinevad inimestest, kes nad olid paarkümmend aastat tagasi, täielikult ning ei tunneks ennast äragi, kui ei tunneks ennast. Pigem käis see muidugi ema kohta, kuid võib ka arvata, et sisimas arvas väike tüdruk, kes nüüd oli suureks kasvanud, et ka tema on muutunud täielikult ning ei saagi aru, kuidas küll ta nii palju erineb kunagisest/noorest endast.