Goethe "Faust" Margareta ja Fausti armastuslugu (0)

Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust   palub   tal   end   koju   saata,   kuid   tagasihoidlik   Margareta   ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel   kohtumistel   on   Margareta   pisut   avatum   nin   suhtleb   hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta   lapsemeelsus   ja   alandlikkus   suurim   maailma   tarkusest.   „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti   siira   usu   puudumine   ning   Mefistofeles,   kes   temaga   alati   kaasas käib.   Faustiga   olles   on   Margaretal   hea   ning   kerge   olla,   kuid   selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõlmas on mul hea ja soe, suur rahu täidab iga koe, kuid tema hõlmas on mul kui koorem hingel.“ Selleks,   et   Faust   ja   Margareta   vabamalt   kohtuda   saaksid,   annab   Faust Margaretale unerohut, mida oma emale anda. Aga tüdruku hooletuse tõttu saab ema unerohust üledoosi ning sureb. Meeleheites Margareta uputab ka   oma   lapse   ning   läheb   vangi.   Kui   Faust   sellest   kuuleb,   läheb   ta Margaretat päästma, aga neiu keeldub temaga kaasa minemast. „Oh ei! Mul   midagi   ei   ole   loota.   Miks   pageda?   Nad  tabaksid   mu  siiski.“   Tüdruk teab, et ei suudaks edasi elada teadmisega, eton oma lähedaste surmas süüdi.