SAHHARIIDID Mis need on? · Sahhariidid ehk süsivesikud ehk suhkrud on keemilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. · Sahhariidid on orgaaniliste ainete kõige levinum klass. · Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. · Sahhariidide nime tunnuseks on lõppliide -oos Sahhariidid üldvalemiga Cn(H2O)m võib jagada kolmeks: Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on üks suurimaid sahhariidide rühmi. · Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides. Glükoos C6H12O6 · Glükoos on olulisi...
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl ...
Kordamisküsimused riigieksamiks II Mittemetallid 1. Mis on : · Isotoop elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3. Miks võivad mittemetallid oll...
I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus. · Keemilised e...
Kordamisküsimused II Keemiline side 1. Mis on : · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Molekul koosneb aatomitest. · Molekulaarne aine · Mittemolekulaarne aine molekulidest koosnev aine. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud. · Valents näitab ühe aatomi poo...
Kordamisküsimused IV Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete met...
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluol...
kaheksa kemikaaligrupi, kaasaarvatud puhastusvahendeis ja mähkmeis leiduvate, osas. Üldse olid testid positiivsed 35 kemikaali osas. Mõnest nabanöörivereproovist leiti koguni 14 ja kahe ema vereproovist 17 kemikaali. Lastearst Andrew Shennani sõnul ei ole uurimistulemused üllatavad ning lapsevanemail otse paanikasse sattuda ei tasu. Kuid kemikaalide võimalikku kahjulikku mõju ei tohi ka Shennani meelest alahinnata. 7 SISSEJUHATUS Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Olme on eluolu, tööväline elu ja igapäevane eluring, mis tähendab igapäevasust, kodusust ja tarbimist ning sellega tegelevad inimesed kõikjal ja kogu aeg. Olmekeemia on aga keemia, mis käsitleb kõike seoses igapäeva eluga. Teisisõnu on olmekeemia keemia meie kodudes. Olmekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal.
Kordamisküsimused üleminekueksamiks ja riigieksamiks keemias. 1. Mis on: · Orgaaniline aine ehk süsinikühend. Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust. · Orgaaniline keemia keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega) · Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeerida olemasolu. · Süsivesinik aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside)
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mil...
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO3, F...
Jõhvi Gümnaasium Millega asendada bensiini automootori kütusena? Essee Peeter Hujeeter 11a klass Õpetaja Maris Paris Jõhvi 2009 Millega asendada bensiini automootori kütusena? Hoolimata ähvardavast globaalsest soojenemisest, ülemaailmsete energiavarude vähenemisest ning aina kitsamaks jäävast maailmast, tarbib inimkond taastumatuid ressursse tulevaste põlvede heaolust hoolimata. Vähenevate naftavarude tingimustes on tulnud aeg ümber orienteeruda suurema ja võimsama väljatöötamiselt pisemale, kokkuhoidlikumale ja puhtamale. Heidame pilgu mõningatele tehnoloogiatele, mis praegu ja tulevikus võivad hoida transpordivahendid liikumises. Hübriidajam Viimasel ajal keskkonnasõbraliku autotootmise vallas moesõnaks muutunud hübriidajam kujutab endast hariliku sisepõlemismootori kombinatsiooni taaslaetava en...
Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul. Kasutatud kirjandus : Ajakiri Horisont Nr.3/2004 Hergi Karik " Metallid ja mitte metallid meis ja meie ümber" Hergi Karik " Elemaendid meis ja meie ümber" ( Internet : http://web.zone.ee/chemistry/As.htm ) Hergi Karik ja Kalle Truus " Elemaentide keemia " Sisukord : Arseen.............................................................1 Arseeni ajalugu................................................2 Napoleon suri arseeni mürgitusse.......................3 Arseeni biotoimest..........................................3 Päranduspulger.............................................4 Kokkupuude arseeniga .......................................5 Arseen meie joogiveers.....................................6 Kasutatud kirjandus.........................
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu- des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid, et nii on lihtne valmis- tada k...
Mis on armastus? Pamela Liimer 12 c Palju on vaieldud selle üle, mis see armastus siis täpsemalt on. Osad väidavad, et tegemist on keemilise reaktsiooniga, teised aga, et see on midagi maagilist ning seletamatut. Teadlased on toonud armastuse seletamiseks välja oksütotsiini, mida toodab aju. Sellel hormoonil on inimesele väga suur mõju. Näiteks õrnutsemisel: kallistamisel, suudlemisel ning ka seksimisel eraldub ajus oksütotsiini, mis muudab närvilõpmed tundlikuks ning stimuleerib lihaste kokkutõmbeid. Teadlased on jõudnud lausa nii kaugele, et nad on julgenud öelda välja ajamäära, kui kaua kestab kirglik armastus. Seda seletavad nad ajust eralduvate looduslike amfetamiinide eritamisega, mis tekitavad inimeses eufooriaseisundit. Et selle aine eritumisel on ajalimiit (umbes 3 aastat) üt...
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- ...
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hape...
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (li...
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + ...
Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au
Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleen...
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid, mida slängis tuntakse ka lihtsalt happena on tugevaid meelepetteid tekitav sünteetiline hallutsinogeen. Ehkki füüsilist sõltuvust mittetekitav, põhjustab ta pikaajalisi kahjustusi inimese psüühikale. Hofmann sünteesis aine juba 1938. aastal Baselis, kui ta uuris Sandozi farmakoloogiafirmas jahust ja teraviljadest leitud seente kasutamist meditsiinis. Samuti oli ta esimene inimene, kes selle mõjusid oma organismis tunda sai, kui väike annus hapet sattus laboris tema sõrmele. Teaduslike uuringute käigus avastas sveitslane ka seda, et tema happe keemiline koostis on sarnane psühhedeelsetele seentele ja taimedele, mida kasutavad oma religioossetes tseremooniates Mehhiko indiaanlased. LSD muutus uimastina eriti populaarseks USA hipipõlvkonna seas 1960. aastatel, viies allakäigule väidetavalt miljoneid noori, kes läksid meelteuimas surma või hakkasid kannatama püsivate vaimsete häirete käes. Psühhotro...
Orgaaniline keemia 1. Orgaanilise keemia olemus · Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega o Elusorganismidest pärinevate ainete keemia · Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik
Aiku otsustanud Kuutsemäele oma mäesuusaoskusi proovima minna. Kõik oli olnud kena hetkeni, kui Aiku, olles esimesel mäel juba liialt julgeks läinud tagumisele mäele läks, sealt vuhinal alla sõitis, ning... kukkus. Nüüd lebas ta haiglas, kipsis jalg üles tõstetud, meel mõru ning ootas klassivend Petsi saabumist. Too oli lubanud talle koolitükke seletama tulla. Kui Pets kohale jõudis, alustati keemia õppimisega. Seekord oli teemaks keemiline side. Alustati kordamisega. Aiku teadis, et paljud ained koosnevad molekulidest ning et molekul on aine väikseim osake, milleni seda peenestada on võimalik. Samuti teadis ta seda, et molekulid koosnevad aatomitest. Seepeale küsis Aiku Petsilt: "Mis hoiab aatomeid molekulides koos?" 1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos? Aatomite molekule hoiab koos keemiline side. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit
Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni ...
MIS ON KASSIAHASTUS? · Kassiahastus ehk pohmell · Sümptomiteks on peavalu, iiveldustunne, väsimus, kõhulahtisus ja kehatemperatuuri tõus · Kassiahastus avaldub kõige teravamalt siis, kui inimese vere alkoholi sisaldus läheneb nullile MIKS TEKIB KASSIAHASTUS? · Alkohol viib kehast välja vett, sooli ja kaaliumi. Vajalike ainete tasakaal on häiritud ja toitainete jõudmine ajju on takistatud · Alkohol mõjutab magu ning see tekitab iiveldust · Alkohol aeglustab glükoosi tootmist, mis on aju ja mitmete rakkude energiaallikas · Alkoholi oksüdeerudes tekib mürgine etanaal, millest organismis tekib äädikhape, see protsess on aeglane ja etanaal jõuab teiste ainetega moodustada veel mürgisemaid ühendeid MIKS TEKIB KASSIAHASTUS? · Organism tekitab glutamiini, see aine ei lase alkohaoli tarbinuil sügavalt magada · Alkoholis sisalduvad lisaained võivad esile kutsuda oksendamist, peavalu, kliinilist depressiooni või isegi...
Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad ...
Orgaanilised ained minu elus Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, os...
Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. ...
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool ...
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
Metallid 1. Kas metalle on kasutatud pikka aega? 2. Kas metallid on hästitöödeldavad? 3. Kas metallid on vastupidavad? 4. Kas metallide poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust? 5. Kas metallid on enamasti plastilised? 6. Kas metallid on hästi töödeldavad? 7. Kas metallid on head soojusjuhid? 8. Kas metallid on head elektrijuhid? 9. Kas parimad soojusjuhid on hõbe ja vask? 10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19....
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soo...
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Bensee...
VII A-rühma elemendid halogeenid Omadused F2 Cl2 Br2 I2 Elektrooniline F +9 2)7) +17 2)8)7) +35 2)8)18)7) +53 2)8)18)18)7) valem Oksüdatsiooniaste +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 Füüsikalised 1.gaas 1. gaas 1.vedelik 1. tahke omadused 2.kollakas 2.kollakas 2.pruun 2.tume-mustjas 1.olek roheline gaas roheline 3. lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamis...
Keemia kontrollküsimused 1)Kirjuta etanooli või metanooli kohta kõik mis tead. Etanool(C2H5OH) on värvuseta,iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik.On veest kergem,seguneb sellega hästi.On ka hea lahusti.Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid ja ka mõningaid anorgaanilisi aineid. 2)Mis on fenoolid ja kuidas neid kasutatakse? Üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga.Kasutatakse lähteaineks ravimite,plastmasside,lõhkeainete,värvainete tootmisel.On antiseptiline. 3)Mis on dietüülettum?Kasutatakse? 4)milliseid probleeme on fenooliga keskkonnas? Rasvad Rasvad koosnevad karboksüülhapetest ja neid nim. rasvhapeteks.Need koosnevad alati paarisarvulisest süsinikest ja neid on kokku 6-20. Heksadekaanhape(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH).Rasvad on energiarikkad toitained.Rasvad jagunevad:Taimsed-oliivid,saialill ja Loomsed- searasv,hülgerasv,vaalarasv.Rasvad vees ei lahustu. Tselluloos ...
Kare vesi Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&e...
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlai...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud...
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Mole...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Keemiatehnikainstituut Ainetöö reaktsiooniprotsessidest Pöörduv reaktsioon membraanreaktoris Üliõpilane: Marija Gnatjuk Juhendaja: Enn Tali Kaitsud: Tallinn 2013 a. Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 1.Tähiste ja lühendite loetelu....................................................................................................... 3 2.Sissejuhatus............................................................................................................................. 4 2.1 Membraanreaktor.......................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Reaktsiooniprotsessid REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE Üliõpilased: Nadezda Vidinjova Juhendaja: Jelena Veressinina Julija Demidova Aljona Võssokova Marija Gnatjuk Dmitri Ivanov Sergei Bogdanov Õpperühm: KAKM-21 Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013a. 1. Teoreetilised alused. Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt dc A kiirus = rA = = kc c A d , kus cA on reagendi A kontsentratsioon...
Hõbe Hõbe Hõbe e. Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeri...
Raud Raud Raud e. Ferrum on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihi...
Metall + hapnik = (Na + O2 Na2O) Metall + mittemetall = (Väärisgaasidega ei reageeri, sest neil on oktett!) Metall + vesi = [Li Mg (Toa temp = Leelis + H.); Al Fe (kuum. = oksiid + H)] Metall + hape = Sool + vesinik (Pingerida - H) Metall + sool = (Pingerida üksikmetall ja soolas olev metall )
Areenid ja fenoolid Areenid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Lihtsaim esindaja on benseen, mille süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füsioloogilised omadused: on narkootilise toimega, kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa vereloomeelundeid, on mürgised ning nahka ärritavad. Vedelad areenid tungivad kergesti ka läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis on tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena kasutatakse trinitrotuleeni. Neil on kantserogeenne ja tetratogenne (ehk loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsüklei...
Elektrokeemia Elektrokeemia on tehnika- ja teadusharu, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ning lahuse ja metalli või muu elektrijuhi piirpinnal toimuvaid keemilisi reaktsioone, kus toimub elektroni ülekanne elektroodilt lahusesse või vastupidi. Kui keemiline reaktsioon toimub välise potentsiaali toimel või kui keemiline reaktsioon tekitab lahuses potentsiaali, on tegemist elektrokeemilise reaktsiooniga. Reaktsioone, kus elektron kantakse üle molekulilt molekulile, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Elektrokeemias on reeglina oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsess üksteisest ruumiliselt eraldatud ning omavahel ühendatud välise vooluringi abil. Kõige tavalisemaks elektrokeemia näiteks võib tuua keemilised vooluallikad näiteks akud, telefonid jms mille päevane kasutamine on väga lai. Akudelt saada...
Roodium Annika Rösler IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride valmistamiseks juveelitööstuses kautatud kirjandus Roodium- http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/r oodium http://entsyklopeedia.ee/artikkel...
Biokeeemia laboritöö No 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Protokool on parandanud. Kõik parandused on tehtud punase värvusega! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise- keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Õppejõu eelnevad märkused: ,,Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Vaadake oma tulemuste analüüs läbi, kohati ei saa aru, mida öelda tahate. Puudu on reaktsioonivõrrandid ja reaktsioonide kemismi võiks üldse põhjalikumalt kirjeldada. Kas osasooni pildid on Teie omalooming? Meenutavad kahtlaselt juhendi pilte. Siis tuleks sellele ka viidata, võõraste sulgedega ehtimine on plagiaat ja pole kooskõlas akadeemilise aukoodeksiga
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille mole...
Konstantsel rõhul on soojusmahtuvused mõnevõrra suuremad, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks: CP=H/T Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei sõltu temperatuurist. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. Ühik J/K. C=q/T(tavavalem) 18.Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused? Hessi seadus on füüsikalise keemia põhiseadus, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust (vahestaadiumidest). Teiste sõnadega, Hessi seadus väidab, et mitmes staadiumis toimuva reaktsiooni korral kogu protsessi entalpia muutus (tähistatakse H) on reaktsiooni vaheetappide entalpia muutuste summa (eeldusel, et füüsikalised tingimused lähte- ja lõppolekul on samad).
Ravimid, taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Markus Must Ravimid Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad toimet organismis. Ravimid võivad: Haigust ravida Ennetada Leevendada sümptome Enamus tänapäeval kasutavad ravimib on valmistatud enamasti sünteetilistest orgaanilistest ainetest.Peale ühe või kahe peamise raviaine sisaldavad ravimid sageli glükoosi, et mõru võu muidu ebameeldivat maitset paremaks muuta. Taimekaitsevahendid Taimekaitsevahendid on ained mida kasutatakse, et kaitsta taimi kahjustavate mõjude eest nagu; Umbrohi Haigused Putukad. Aga neil on ka halb külg. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Sellised ained ei tohi olla püsivad, sest pärast kahjurite või haigustekitajate hävitamist peavad nad kiiresti lagunema vee, õhuhapniku ja päikesevalguse toimel, et nad ei saastaks ümbritsevat keskkonda. putukatõrjevahendid Putukat...
25.5.13 1 Ajalugu Oopiumi alkaloidid isoreeriti: morfiin - 1806. a saksa apteeker Friedrich Sertürner kodeiin -1832. a Pierre Jean Robiquet papaveriin - 1848. a Georg Merck 25.5.13 2 Oopium Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks morfiin, narkotiin, kodeiin, papaveriin jne Unimagun (Papaver somniferum) Kogu taimes on lülilised piimasooned, kus ringleb valge piimmahl. Toorestesse kupardesse tehtud lõigetest väljunud ja õhu käes pruunikaks kuivanud piimmahla nimetatakse tooroopiumiks. 25.5.13 3 Morfiin Sisaldub oopiumis 3- 23% Tõhusaim valuvaigisti Esineb läikivate prismade, peenete nõelte ja kristalse pulbri kujul Värvus valgest tumepruunini Lõhnata, mõru Kasutatakse ravimina 25.5.13 4 Heroiin · Morfiini diatsetüleerimisprod...
Kodus kasutatavad puhastusvahendid 8c 2012 Töö teema valik Olen ise allergiline. Töö eesmärk Tutvuda kodus kasutatavate puhastusvahenditega. Selgitada välja nende mõju organismile. Töö struktuur Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. I peatükk Puhastusvahenditega seotud mõisted II peatükk Kemikaalid III peatükk Klassifitseerimine IV peatükk Kodus kasutatavad puhastusvahendid V peatükk Mõju inimesele 1. Puhastusvahenditega seotud mõisted Kodukeemia Keemiatoode Detergent 2. Kemikaalid Tarbe kemikaalid Olme kemikaalid Ohtlikud kemikaalid 3. Klassifitseerimine Sümbolid Märgistamine Pakendamine 4. Kodus kasutatavad puhastusvahendid Antibakteriaalsed puhastustooted Õhuvärskendajad Vahendid nõudepesumasinasse Ahjupuhastusvahendid Vaibaja mööblisampoonid WC ning kahhelkivide puhastusahendid ...
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pin...
Keemia iseseisev töö VASK Vask e. cuprum; tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Sulamistemperatuur on 1083 °C Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maar...
KUMMI JA KATUSUKI Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi koostisesse kuulub ka veel väävel, tahm. Kummi üks tähtsamaid omadusi on selle venimine ehk elastsus. Kummi kasutatakse väga paljudes erinevates asjades, näiteks autorehvis, veekindlates riietes, jalanõudes, kummikinnastes, elektrijuhtmete isolatsioonisja ka kustutuskummis. Kumm ongi just sellepärast niivõrd kasulik, et seda saab kasutada väga paljudel erinevatel eesmärkidel. Kummi saadakse katusuki vulkaniseerimisel. Tegemis on protsessiga mille leiutas leiutas Charles Goodyear, 1839-l aastal. Kummi saamisel algul koaguleeritakse katsuki taim happega. Selle tulemusena saadakse looduslik kautsuk. Edasiselt saadakse selle tulemusena ,,kõvakummi". Sellele lisatakse veel ka täiteainet, näiteks tahma mis annab meile tuttava kummi. Tänapäeval kasutatakse ka veel loodusliku katsuki asemel ka sünteeskummi mis ann...
Keemia KT KT kordamisküsimuste vastused 1) Aatom on neutraalne aineosake. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 5) Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks elektronkihiks nimetatakse kihti, mis on aatomi kõige välimisem kiht, kus võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Elektronkatteks nim...
Laine Partsi test nr.4 moodles Analüütiline keemia
1) Mitu mooli tekib vett kui 0,05 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageeris vääveldioksiidiga? (Vastus on 0,625 mooli) NaOH + SO2 H2O + Na2SO3 2) Leia tekkiva gaasi ruumala 825 milligrammi tsingi asetamisel fosforhappesse. (Vastus on 0,29 dm³) Zn + H3PO4 Zn3(PO4)2 + H2 3) Mitu grammi kulub väävelhapet, kui selle reageerimisel alumiiniumoksiidiga moodustus 22 grammi soola? (Vastus on 18,8 grammi) Al2O3 + H2SO4 Al2(SO4)3 + H2O 4) Mitu kilogrammi pidi võtma baariumhüdroksiidi, kui selle reageerimisel alumiiniumbromiidiga eraldus 56 grammi sadet? (Vastus on 0,18 kilogrammi) Ba(OH)2 + AlBr3 Al(OH)3 + BaBr2 5) Põletati 0,8 kuupdetsimeetrit eteeni (C2H4). Mitu hapniku molekuli kulus eteeni põlemisel? 22 (Vastus on 6,5 * 10 molekuli) C2H4 + O2 CO2 + H2O
Tartu Kutsehariduskeskus Teema Muna Anna-Liisa Boisen PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid. Tasub teada, et munavalges on ka üks eriline valk - avidiin. Toores, kalgendumata munavalges on see valk aktiivne ja toimib antivitamiinina, taki...
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id b a kte rid , m is o n ve tte jõ ud nud h e itve te s t ja ka rilo o m a d e ka s va tus e s t to id ukä itle m is e jä ä kp ro d uktid Anorgaanilisi aineid R a s km e ta llid Ha p p e lis e d üh e nd id Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d ...
Suure-Jaani Gümnaasium Mürgid Referaat Jan-Erik Jegorov 11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin........................................................................................
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetegaseotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Sõna "polümeer" Polümeeri näiteks onpolüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest. Ka inimese eksisteerimine on võimalik tänu polümeeridele, kuna valgud, DNA, RNA ja tärklis on polümeerid, nendeta elu poleks võimalik 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia. Nende osa igapäev...
Rasvad Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid, kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem naise organismis, 5-10% rohkem kui meestel (naise organismis on vett vähem). Normaalse kehaehituse korral on organismis umbes 9-11 kg rasva. Vanuse muutudes muutub ka rasvasisaldus organismis. Sõltuvalt east on inimese elus perioode, mille jooksul võib kehamass rasvade arvelt oluliselt suureneda. Need on nn kriitilised perioodid: imiku-, väikelapse-, puberteedi- ja üleminekuiga. Rasva üldhulk terve inimese organismis normaalse toitumise korral ei...
KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja
Tarbekeemia kasutus igapäevaelus Maarjo Põder 9b Tarbekeemia tooted Tarbekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. Meie kodudes on palju tarbekeemia tooteid, mille puhul oleks vaja teada nende toodete keemilisi omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=9-10) Värvid ja liimid Nii värvide k...
CaCO3(s) CaO(s) + CO2(g) See omakorda reageerib energiliselt veega, andes kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lubja: CaO(s) + H2O(l) Ca(OH)2(aq) · Kaltsiumhüdroksiid on vees suhteliselt vähelahustuv, tema lahust kasutatakse CO2 määramiseks, kuna ta annab mittelahustuva karbonaadi: Ca(OH)2(aq) + CO2(g) CaCO3(s) + H2O(l) · Kaltsiumoksiidist lähtudes saab valmistada kaltsiumkarbiidi CaC2, mis on sageli sillaks anorgaanilise ja orgaanilise keemia vahel: CaO(s) + 3C(s) CaC2(s) + CO(g) CaC2(s) + 2H2O(l) C2H2(g) + Ca(OH)2(aq) · Kustutamata lubi leiab laialdast kasutamist: rauasulatuses: CaO(s) + SiO2(s) CaSiO3(l) · Kustutatud lubi leiab laialdast kasutamist: põllumajanduses pinnase pH reguleerimiseks; Ca2+ ioonide sadestamiseks karedast veest: HCO3-(aq) + OH-(aq) CO32-(aq) + H2O(l) Ca2+ (aq) + CO32- (aq) CaCO3(s) · Ca2+ ioonid interakteeruvad oma naabritega reeglina väga tugevasti, mistõttu on kaltsiumiühenditele
28.03.13 M. P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Katse viidi läbi 10 viltpliiatsi värviga. Katse tulemustest on näha, et paberil kajastuvad kollane, punane (roosakas), sinine ja ka Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine roheline (ilmselt kollase ja sinise segu) värv. Sellest võib järeldada, et kromatograafilisel meetodil. viltpliiatsid koosnevad peamiselt kolmest värvist (ainest) sinisest, A) Viltpliiatsi värvide paberkromatograafia kollasest ja ...
annaabi.ee 
