Alkaanid,kütused,nafta (2)

Füüsikalised omadused: alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud …on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud. Gaasilised alkaanid on narkootilised ained.

Keemilised omadused:CH4+2O2—CO2+2H2O ; C5H12+8O2—5CO2+6H2O ; C4H10 +6,5O2—4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2—CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega. asendusreaktsioon CH4+Cl2— CH3Cl +HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon( radikal :üksiku vab elektroniga aktiivne osa)
TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis -turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik- nafta tehis- bensiin ,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis-generaatorigaas. Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on nafta , kivisüsi,põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud )Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused( turvas ,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites . Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alžeeria, holland , suurbritannia ja indoneesia .naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurudjuhitakse destillatsioonikolonni.Kui naftat kuumutada,eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid,seejörel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne, keemistemp .järgi jagatakse nafta fraktsioonideks
NAFTA P6HIFRAKTSIOONID
saadused süsinike arv keemistemperatuur
gaasid C1-C4 väiksem kui 0
petrooleeter C5-C7 30-100
bensiin C5-C10 40-210

petrooleum C10-C18 150-320
diislikütus C12-C20 200-350
gaasiõli C14-C22 230-360
solaarõli C20-C30 300-400
termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelagaalkaanid ja alkeenid(kaksiksidemegasüsivesinikud)mis annavad vähekvalikteetse bensiini. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu.Krakkimist püütakse läbi viia nii et tekiks vähem alkeene ,kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks .katalüütilisene krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas.protsess viiakse läbi atmosfääri rõhul,temperatuuril500kraadi C ja katalüsaatoritena kasutatakse alumosilikaate,metallide oksiide (Al2O3), metalle (Pt,Ni),happeid.Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine ,mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklisteks ühenditeks.RAFINEERIMINE- lisandite eemaldamine destilleeritud ja töödeldud naftasaadustest.
KUIDAS KASUTATAKSE:naftagaas-kütusena naftatöötlemistehastes. Vedelgaas-kasutatakse kütteks ja mootorikütusena. Petrooleumid-tavalist kasutatakse majapidamiskütusena on ka lennukipatrooleum e. avioturbiinkütus. Gaasiõlid-diislikütuse valmistamiseks ja kergeks kütteõliks. Rasked kütteõlid-kasutatakse laeva-ja jõujaamakütustena.