50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lysy
Õppematerjali autor
Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid,
Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja suurema tuumalaenguga sellised elemendid pigem loovutavad. (nt.Sn-tina , Pb- plii). Võivad olla nii mittemetallid kui ka metallid. Keemiline side Keemiline side moodustub aatomite väliskihi elektronide osavõtul ( põhjus - osad aatomid tahavad haarata, teised loovutada). Keemilise sideme tekkepõhjuseks on elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele või aatomeid siduva ühise elektronpaari moodustumine. 2 Iooniline side (M+MM) Iooniline side tekib elektrone loovutava metalli aatomi ja elektrone haarava mittemetalli aatomi vahel. Näiteks Ba Cl2 ; Ba S; Fe2 O3;
MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Eksotermiline - eraldub energiat. H<0, ühinemisreaktsioon. Endotermiline- neeldub energiat .H > 0. lagunemisreaktsioon. Molekulivahelised jõud-on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Tunduvalt nõrhemad kui keemilised sidemed aatomite vahel. Kovalentne side- on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides.
omadused suurenevad ja vastupidi. Keemiliste elementide • Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised perioodilised omadused. omadused, kristallstruktuur jm Keemiline side ja molekuli ehitus • Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 14.09.2021 Viia Lepane 2 Aatomi- ja iooni raadius Ionisatsioonienergia (I)
Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides on: metallidele omane elektrone loovutada, mittemetallidele elektrone pigem liita. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.
Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivse laengu tiheduse suurenemise tuumade vahel ning erinimeliste laengute tõmbejõu suurenedes eraldub energiat. Valentssidemete meetod Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronpaaride abil. Näiteks välise energianivoo selektronorbitaalide kattumisel moodustub molekul Li2 (Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid