Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiline side (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis hoiab aatomeid molekulides koos?
  • Mis tüüpi side tekkis Cl ja Na vahele?
  • Kuidas side moodustus?
  • Mis tüüpi side tekkis kahe F aatomi vahele?
  • Mis tüüpi side moodustus?
  • Milliste aatomite vahel moodustub iooniline side?
  • Milliste aatomite vahel tekib kovalentne side?
  • Milles seisneb ioonilise ja kovalentse sideme erinevus?
Nimi: Kool: Klass: 11
Keemiline side
Meie ja maailm
Ühel neist imelistest talvepäevadest, mil päike siras ning lumi maagiliselt helkles, olid Pets ja Aiku otsustanud Kuutsemäele oma mäesuusaoskusi proovima minna. Kõik oli olnud kena hetkeni, kui Aiku, olles esimesel mäel juba liialt julgeks läinud tagumisele mäele läks, sealt vuhinal alla sõitis, ning… kukkus.
Nüüd lebas ta haiglas, kipsis jalg üles tõstetud, meel mõru ning ootas klassivend Petsi saabumist. Too oli lubanud talle koolitükke seletama tulla. Kui Pets kohale jõudis, alustati keemia õppimisega. Seekord oli teemaks keemiline side. Alustati kordamisega. Aiku teadis, et paljud ained koosnevad molekulidest ning et molekul on aine väikseim osake, milleni seda peenestada on võimalik. Samuti teadis ta seda, et molekulid koosnevad aatomitest. Seepeale küsis Aiku Petsilt: “Mis hoiab aatomeid molekulides koos?”
1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos? Aatomite molekule hoiab koos keemiline side.
¨Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali esimeseks aatomiks Cl ja teiseks Na. Kliki nupul “Start”. Jälgi animatsiooni . Seejärel otsusta, kas keemiline side tekkis või mitte ning vali tekkinud keemilise sideme tüüp. Seejärel kinnita oma otsus klikkides nupul “Kinnita”. Kontrolli oma vastuse õigsust ning vasta järgmistele küsimustele:
2. Mis tüüpi side tekkis Cl ja Na vahele? Tekkis iooniline side.

3. Kuidas side moodustus ? Sideme tekkel loovutab metalli aatom ühe või mitu väliskihi elektroni ja mittemetalli aatom omastab need . Selle tulemusena tekivad laenguga aatomid – ioonid . Metalli aatom muutub positiivseks iooniks, mille laeng on võrdne loovutatud elektronide arvuga. Mittemetalli aatomist tekib aga negatiivne ioon ja selle laeng ühtib omastatud elektronide arvuga.
¨Nüüd vali esimeseks aatomiks F ning teiseks aatomiks samuti F. Jälgi animatsiooni, otsusta keemilise sideme tekkimise üle ning vasta järgmistele küsimustele:
4. Mis tüüpi side tekkis kahe F aatomi vahele? Moodustus kovalentne side.
5. Kuidas side moodustus? Sideme tekkel moodustus kahe aatomi väliskihi üksikutest elektronidest ühine elektronipaar . Et kumbki aatom ei suuda seda elektronpaari endale võtta, siis jääb see tiirlema ümber mõlema aatomi ühendades need molekuliks .

¨Vali esimeseks aatomiks F ja teiseks Mg. Jälgi animatsiooni, otsusta keemilise sideme tekkimise üle ning vasta järgmistele küsimustele:
6. Mis tüüpi side moodustus? Moodustus iooniline side.
¨Täida tabeli esimesed kolm rida eelnevate ülesannete alusel. Kolm viimast rida täida mudeli abil, kasutades tabelis osaliselt antud andmeid.
Ülesande nr
Esimene aatom
Teine aatom
Elektroni(de) üleminek / elektronipaari moodustumine
Keemilise sideme tüüp
2
Cl
Na
elektroni üleminek
iooniline
4
F
F
elektronipaari moodustumine
kovalentne
6
F
Mg
elektroni üleminek
iooniline
*
H
elektronipaari moodustumine
kovalentne side
*
H
elektronipaari moodustumine
iooniline side
*
Cl
Al
elektroni üleminek
iooniline
¨Vasta tabeli põhjal järgmistele küsimustele:
7. Milliste aatomite vahel moodustub iooniline side? aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli aatomite vahel
8. Milliste aatomite vahel tekib kovalentne side? esineb mittemetallilistest elementidest koosnevates liht- ja liitainetes
9. Milles seisneb ioonilise ja kovalentse sideme erinevus? Ioonilise sideme korral moodustuvad ioonid ,kovalentse sideme korral elektronpaarid.

Keemiline side #1 Keemiline side #2 Keemiline side #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lysy Õppematerjali autor
tööleht vastustega
Mis tüüpi side tekkis Cl ja Na vahele?
Mis hoiab aatomeid molekulides koos?
Milles seisneb ioonilise ja kovalentse sideme erinevus? ....jne

Sarnased õppematerjalid

Aine ehitus ja keemiline side
4
docx

Aine ehitus ja keemiline side

Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid,

Keemia
Sissejuhatus Keemiasse
11
doc

Sissejuhatus Keemiasse

Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja suurema tuumalaenguga sellised elemendid pigem loovutavad. (nt.Sn-tina , Pb- plii). Võivad olla nii mittemetallid kui ka metallid. Keemiline side Keemiline side moodustub aatomite väliskihi elektronide osavõtul ( põhjus - osad aatomid tahavad haarata, teised loovutada). Keemilise sideme tekkepõhjuseks on elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele või aatomeid siduva ühise elektronpaari moodustumine. 2 Iooniline side (M+MM) Iooniline side tekib elektrone loovutava metalli aatomi ja elektrone haarava mittemetalli aatomi vahel. Näiteks Ba Cl2 ; Ba S; Fe2 O3;

Keemia
Keemia eksamiks mõisted
5
rtf

Keemia eksamiks mõisted

MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Eksotermiline - eraldub energiat. H<0, ühinemisreaktsioon. Endotermiline- neeldub energiat .H > 0. lagunemisreaktsioon. Molekulivahelised jõud-on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Tunduvalt nõrhemad kui keemilised sidemed aatomite vahel. Kovalentne side- on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides.

Keemia
keemiliste elementide perioodilised omadused
7
pdf

keemiliste elementide perioodilised omadused

omadused suurenevad ja vastupidi. Keemiliste elementide • Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised perioodilised omadused. omadused, kristallstruktuur jm Keemiline side ja molekuli ehitus • Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 14.09.2021 Viia Lepane 2 Aatomi- ja iooni raadius Ionisatsioonienergia (I)

Keemia alused
Üldine keemia
9
doc

Üldine keemia

Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides on: ­ metallidele omane elektrone loovutada, ­ mittemetallidele elektrone pigem liita. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson ­ aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni

Keemia
Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.

Keemia
Keemiline side
4
doc

Keemiline side

Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivse laengu tiheduse suurenemise tuumade vahel ning erinimeliste laengute tõmbejõu suurenedes eraldub energiat. Valentssidemete meetod Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronpaaride abil. Näiteks välise energianivoo selektronorbitaalide kattumisel moodustub molekul Li2 (Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub

Keemia




Kommentaarid (5)

Dennij profiilipilt
Dennij: Väga hea materjal
15:57 24-02-2013
Germoo profiilipilt
Germoo: suht hea. :)
18:00 12-04-2010
ka7ike profiilipilt
ka7ike: Väga hea -
19:21 16-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun