Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

KEEMIA
Orgaaniline keemia
 
 
•  http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205&pg=2
 (CO2 ladestamine)               
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205&pg=3
 (hapnikutuleku aegu)
•  http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205&pg=3
 (keemia-Nobel 2011)
 
 
Orgaaniline keemia on õpetus kõigist 
süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja 
arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid.

Orgaanilised ühendid erinevad 
anorgaanilistest:
1) sisaldavad süsinikku ja  molekulmass  on 
suur
2) põlevad
 
 
3) kuumutamisel lagunevad madalamal 
temperatuuril
4) molekulis on aatomite vahel kovalentne  
side
5) keemilised reaktsioonid toimuvad 
aeglaselt
6) vees ei lahustu
 
 
Molekulvalem

Vasakule Paremale
Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #1 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #2 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #3 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #4 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #5 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #6 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #7 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #8 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #9 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #10 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #11 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #12 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #13 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #14 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #15 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #16 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #17 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #18 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #19 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #20 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #21 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #22 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #23 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #24 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #25 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #26 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #27 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #28 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #29 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #30 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #31 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #32 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #33 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #34 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #35 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #36 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #37 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #38 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #39 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #40 Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KiloWatt Õppematerjali autor
Seal on piisavalt materjali .

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive

Orgaaniline keemia
thumbnail
6
docx

Keemia 11. klass

Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 ­ CH ­ CH3 propaan ­ 2 ­ ool OH 2. CH3 ­ CH2 ­ CH2 ­ OH Propaan ­ 1 ­ ool 3. CH2 ­ CH2 ­ CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keem

Keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia
thumbnail
9
doc

11. klassi arvestus

Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino). Aminohapped on amfoteersed ­ COOH rühm annab talle happelise tunnuse , ning NH 2 rühm aluselise tunnuse. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Sellest tulenevad keemilised omadused: Valgud Kodeeritav aminohape-üks neist 20 aminohappest, millest organismid ehitavad valkusi. Nad jaotatakse asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Peptiid- orgaaniline ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks. Polüpeptiid-peptiid mis on moodustanud enam kui 10 aminohappe jäägist. Oligopeptiid-peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes.

Keemia
thumbnail
18
doc

Keemia

Toodetakse vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Selle kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks veelgi olulisemaid ehitusmaterjale. betoon ja raudbetoon ­ Kõva mass, saadakse tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega, kasut. laialdaselt ehituses. 2) Kirjuta valemid ja saamisevõrrandid: vingugaas süsihappegaas süsihape ja karbonaadid ränihape ja silikaadid lubjakivi, pesusooda ja söögisooda ränidioksiid Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia. Peale süsiniku sisaldavad orgaanilised ühendid veel väikese hulga teisi elemente (H, O, N). Tänapäeval tuntakse umbes 10 miljonit erinevat keem. elementi, millest enamik ongi orgaanilised. Vaid lihtsamaid süsinikku sidaldavaid ühendeid loetakse anorgaanilisteks, sest nad käituvad reaktsioonides neile vastavalt. Nimetada tuntud orgaanilisi aineid: suhkur, äädikhape, seep, etanool. Enam-vähem kõik materjalid on orgaanilised, v.a

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a

Orgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun