Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Sünteetilised polümeerid

Sünteetilised polümeerid Kristiin Koppel 10A Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass, mis ulatub üle tuhande. Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks, biopolümeerideks ning sünteetilisteks polümerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel. Tehispolümeerid olid uudsed enne sünteetiliste polümeeride kasutuselevõttu. Tehispolümeerid on jäänud hetkel jäänud küll sünteetiliste polümeeride varju, kuid nende osakaal võib hakata suurenema, sest nad lagunevad looduses suhteliselt kiirelt. Lisaks tehispolümeeridele on alates 20

Keemia

10

doc

Detergendid, polümeerid

http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID

Keemia

10

doc

"Plastmassid ja polümeerid" referaat

Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1  Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2  Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit,

Keemia

8

docx

Tehnomaterjalide III kontrolltöö kordamine

..5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni) Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB

Tehnomaterjalid

7

docx

Tehnomaterjalid II KT

Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392.

Tehnomaterjalid

11

doc

Arvestused 12. kl

seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester. Mõned bakterid kasutavad seda estrit varuainena polüsahhariidide asemel. Märksa odavam on polülaktiid, mida oleks õigem nimetada polüpiimhappeks. See on samuti biodegradeeruv polümeer ning USA-s on tema tooraineks mais ­ kiiresti uuenev ressurss. Maisist eraldatakse sahhariidid, kääritatakse piimhappeks ning see polümeeritakse katalüsaatorite abil. Samahästi võib polülaktiidi teha nisust, riisist või põllumajandusjäätmetest. Polüamiidid Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-- CO -- NH --). Polüamiid võib moodustuda aminohappe molekulide kui monomeeride polükondensatsioonil.

Keemia

8

pdf

Tehnomaterjali kontrolltöö kordamisküsimused

protsessi 2 – 3 korda. 11. Muud mitteraudmetallid: Cu, Ni, Ti ja Mg ja nende sulamid. Puhaste metallide omadused. Sulamid, nende omadused ja kasutamine. Vase sulamid:pronks ja messing.(hea soojusjuhtivus). Nikli sulamid:Invar ja alpaka. (kasutatakse peamiselt sulamite loomiseks teiste metallidega;hästi töödeldav). Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused.

tehnomaterjalid

6

docx

Polümerisatsioon

1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2

Keemia

Kommentaarid (0)