Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrolüüdid (1)

3 KEHV
Punktid
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED
1. Elektrolüüdid
  • Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid.
  • Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone.
  • Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl  Na+ + Cl-).
  • Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O).

2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess
  • Ioonilise aine lahus sisaldab ioone.
  • Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3)
  • Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-).
  • Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3 ).
  • Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO3, Fe(OH)3).
  • Elektrolüütide lahused – elektriliselt neutraalsed, koosnevad ioonidest.
  • Ioonide hüdraatumine – ioonide, molekulide liitumine vee molekuliga . Hüdraatumisel neeldub või eraldub soojust (eksotermiline ja endotermiline reaktsioon ).

3. Molekulaarsete ainete lahustumisprotsess
  • Elektrolüütideks võivad olla ka polaarsete molekulidega ained (HCl, H2SO4).
  • Hapete dissotsiatsioon: HCl  H+ + Cl- (ainult I astmes ). H2SO4: I astmes H2SO4  H+ + HSO4-, II astmes HSO4-  H+ + SO42 -. H2SO4 – kahe-prootoniline hape .
  • Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2  Mg(OH)+ + OH-, II astmes Mg(OH)+  Mg2+ + OH-.

4. Hapete ja aluste tugevus
  • Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl  H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed).
  • Dissotsiatsioonimäär () – näitab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust. Kui  = 0, siis on ioonideks dissotsieerunud 0% ioonidest. Kui  = 1, siis on ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest.
  • Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist.

5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes
  • Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda ( CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3 , KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet.
  • Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes:

1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3).
2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3).
3) reaktsioonil moodustub vesi – neutralisatsioonireaktsioonid.
6. Soolade hüdrolüüs
  • Hüdrolüüs – soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl).
  • Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O  NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O  HCO3 - + OH-).
  • Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna.

Tugevad happed:
  • HCl
  • HNO3
  • H2SO4

Nõrgad happed:
  • H2S
  • H2CO3
Elektrolüüdid #1 Elektrolüüdid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor FreddyTints Õppematerjali autor
Põhjalik kokkuvõte elektrolüüdidest

Sarnased õppematerjalid

Elektrolüütiline dissotsiatsioon
3
doc

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad

Keemia
Elektrolüüdid
5
docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone

Üldkeemia
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
8
docx

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained,

Elektrokeemia
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID
4
doc

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid ­ on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

Keemia
Elektrolüüdid
4
doc

Elektrolüüdid

Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone ­Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ­ ained, millevesilahused ei sisalda ioone ­Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon

Keemia
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
4
doc

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid ­ on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

rekursiooni- ja keerukusteooria
Dissotsiatsioon ehk lagunemine
10
docx

Dissotsiatsioon ehk lagunemine

2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained

Keemia
Anorgaaniline keemia II-Elektrolüüdid Kordamine
3
doc

Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

Keemia KT Elektrolüüdid ­ ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon ­ lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained ­ (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs ­ neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse

Anorgaaniline keemia ii




Kommentaarid (1)

mortenm profiilipilt
mortenm: põhjalik ja oli sellest abi
20:38 02-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun