50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anksuuu
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemilne element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm 3. Vasest Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks,
palju...........................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu tutvusringkonnas on inimesi, kelle perekonnanimi on Vask ning tundus huvitav nende nime tähendust natuke teisiti tundma õppida. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutati algselt tema painduvuse pärast ja palju hilisemast ajast tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Looduses leidub vaske nii ehedal kujul kui ka ühenditena vasemaakides ja mineraalides. (Leelo Laurits jt, 2004) Vase tähis on Cu ja ladina keeles nim. teda Cuprum`iks. Cu järjekorra number on 29. Vask paikneb tabelis
vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O
Põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Kastusalad Kasutatakse palju elektroonikatööstuses. Näiteks: Arvutid, Autoelektroonika ja Helithnika kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Eelistatud on vask just oma väikese eritakistuse pärast 0,017 ·m. Võrdlus hõbedaga mis on mitmeid kordi kallim 0,016 ·m Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld
Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv
kääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983. Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks. Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese. Messingist täring Tuhatoosid (messingist) Kaelakett (valgevasest) Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine
avastamist ja 2000 aastat ennem,kui ,,naturaalne pronks" kasutust leidis. Pronksist esemeid on leitud Sumerite linnadest ja Egiptusest umbes 3000 eKr. Pronksiaeg Lõuna-Euroopas algas umbes 3700-3300 eKr. ja Põhja-Euroopas 2500 eKr. Pronksiaeg lõppes rauaaja algusega umbes 2000 eKr. 1.4 Antiik-ja keskaeg Vase kultuuriline roll on olnud väga tähtis käibevahendites. 6st kuni 3nda sajandini eKr. kasutasid roomlased vasetükke rahana. Alguses oli vask ise hinnatud kuid ajapikku muutusid ka selle kuju ja välimus oluliseks. Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal. 1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid