Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil. (0)

1 Hindamata

Lõik failist

28.03.13 M. P.
Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll
Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil.

Viltpliiatsi värvide paberkromatograafia
Töö eesmärk: Uurida viltpliiatsi värvainete koostist.
Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: etüülatsetaat, vesi, 25% NH3 vesilahus , viltpliiatsid, niit , nõel, harilik pliiats , joonlaud, suletav klaasinõu.
Töö käik: Kromatograafilisest paberist lõigatakse 20x20 cm suurune tükk. Mõõtmised teostatakse nii, et alt äärest mõõdetakse 2 cm ning tõmmatakse hariliku pliiatsiga õrn joon ehk nn stardijoon. Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub paberile 10 viltpliiatsi värvi. Värvid kantakse paberile järjekorras: kollane, oranž, punane, roosa, lilla, tumesinine, hele sinine, roheline, pruun ja must. Kui viltpliiatsite jooned on tõmmatud, nõelutakse paberi ülemine äär niidiga ning kinnitatakse paber klaasnõusse. Klaasnõusse on eelnevalt lisatud eluent ehk vooluti, mis valmistati ruumala vahekorras 3:1:1 ehk 75 ml etüülatsetaati, 25 ml vett ja 25 ml 25% NH3 vesilahust.
Järeldused: Katse viidi läbi 10 viltpliiatsi värviga. Katse tulemustest on näha, et paberil kajastuvad kollane, punane ( roosakas ), sinine ja ka roheline (ilmselt kollase ja sinise segu) värv. Sellest võib järeldada, et viltpliiatsid koosnevad peamiselt kolmest värvist (ainest) sinisest, kollasest ja punasest . Mustas ja pruunis värvis on selgelt näha kõigi kolme värvaine esinemist. Roheline koosneb sinisest ja kollasest värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine erinevates kogustes. Lillas viltpliiatsi värvis on rohkem punast ning tumesinises rohkem sinist .
Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll
Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil.
B) Tselluloosikiuga keemiliselt reageerivate segude õhukesekihi kromatograafia.
Töö eesmärk: Tselluloosikiuga keemiliselt reageerivate värvainete segude lahutamine komponentideks.
Töövahendid: Värvained, värvainete lahusti 75% etanool , eluent: 80 %-line 2-propanool-vesi, õhukesekihi plaat (silikageel 60 alumiiniumfoolium, tootjafirma MERCK), põleti, klaastoru, viil, joonlaud, harilik pliiats, suletav klaasnõu, filterpaber .
Värvained: Black B 8 mg/ml
Black GSP 5 mg/ml
Töö käik: Kõige esimesena valmistati kapillaarid . Selleks kasutati põletit ning klaastorusid. Klaastoru kuumutati põleti leegis ning siis venitati pikaks. Klaastoru laiemad osad viiliti küljest ning peenemad osad jaotati umbes 10 cm pikkusteks osadeks.. Teiseks valmistati ette õhukesekihi plaat. Selleks lõigati 50 x 100 mm suurused plaadid, millel teostati mõõtmised ning märgiti ära stardi-ja lõppjoon. Stardi-ja lõppjoon on ülemisest ja alumisest servast 15 mm kaugusel. Stardijoon on jaotatud ni, et värvainete vahele jääb 12-13 mm. Seejärel kantakse plaadile vävained: esimene täpp 1 x Black B, teine täpp 2 x Black GSP ja kolmas täpp 1 x Black GSP. Seejärel asetatakse plaat klaasnõusse, kuhu on eelnevalt lisatud eluent 80%-line 2-propanool- vesi, vahekorras 4:1 (40 ml + 10 ml). Klaasinõus jälgitakse eluendi tõusmist lõpujooneni, mis asub plaadi stardijoonest 70 mm kõrgusel. Plaat eemaldati anumast, kui eluent oli jõudnud 68 mm kõrgusele. Plaat kuivatati peale klaasnõust eemaldamist ning sellel teostati mõõtmised ja arvutused. Plaadil märgiti tekkinud laigud, määrati nende tsentrid ning mõõdeti laikude kaugused stardijoonest.
Tulemused ja arvutused:
Ühendi kaugus stardijoonest (lx) mm
VÄRV
Black B
Black GSP 2x
Black GSP
Helesinine
42
Õrnroosa
48
49
Helekollane
45
46
Oranž
42
44
Tumekollane
39
41
Helelilla
38
Tumelilla
36
35
36
lf= 68mm
lf= 68mm
lf= 68mm
Liikuvusteguri (Rf) arvutamine.
Black B Black GPS 2x Black GPS
Rf = 42/68=0,618 Rf= 48/68=0,706 Rf= 49/68=0,721
Rf= 38/68=0,559 Rf= 45/68=0,662 Rf= 46/68=0,676
Rf= 35/68=0,515 Rf= 42/68=0,618 Rf= 44/68=0,647
Rf= 39/68=0,574 Rf= 41/68=0,603
Rf= 35/68=0,515 Rf= 36/68=0,529
Värvitoonide liikuvustegur Rf (ümardatud kahe kohani )
VÄRV
Black B
Black GSP 2x
Black GSP
Helesinine
0,62
Õrnroosa
0,71
0,72
Helekollane
0,66
0,68
Oranž
0,62
0,65
Tumekollane
0,57
0,60
Helelilla
0,56
Tumelilla
0,52
0,52
0,53
Kattuvate värvitoonide liikuvustegurid
Tumelilla
0,52
0,52
0,53
Järeldused: Katsest selgub , et värvained koosnevad mitmetest erinevatest komponentidest. Kõige paremini on esile kerkinud kõigi ühine komponent- tumelilla. Kõige vähem komponente eraldus Black B-l ning olenemata Black GSP kogusest (üks või kaks tilka) eraldus elueerides sellel siiski võrdne hulk komponente. Kattuva tumelilla värvitooni liikuvustegurite võdluse põhjal võib näha, et Black GSP-l on sama liikuvustegur Black B-ga, kui seda on lisatud kaks tilka. Katsetulemusi vaadates võib öelda, et katse ühest küljest õnnestus, kuna eraldunud komponente oli küllaltki palju. Siiski oleks paremal juhul võinud komponendid jaotuda selgepiirilisteks laikudeks. Seda ei juhtunud ilmselt värvaine vähese lisamise või eluendi tõttu. Seetähendab, et eluent ei suutnud värvaine komponente kõige efektiivsemalt eraldada.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil #1

Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil #2

Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maarja4 Õppematerjali autor

Füüsikaline keemia kolloidkeemia praktikum keemia

Sarnased õppematerjalid

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

........................................... 28 1.3.3 Akroleiiniproov ........................................................................................... 28 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides ......................................... 29 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test .................................. 29 Kontrollküsimused ............................................................................................... 30 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE ................................... 32 2. A Kromatograafilised meetodid........................................................................... 32 2.B Spektroskoopilised meetodid ........................................................................... 38 2 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL .......... 46 Teooria ..........................................................

Biokeemia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi