10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tuup123456789
Õppematerjali autor
..10 Klaasplast (EP+klaas-kiud) 1900...2200 II 2100 - - Fenoplast (PF) 950 - - Aminoplast (UF, # 200 - - MF) 1275 35...55 5,2...7 1...1,5 1550 40...90 0,5 - II piki kiudu, - risti kiudu, # - orienteerimata kiuga ELASTOMEERID Kummi - Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte.
Samas oleks soov seda kasutada ehtematerjalina. Mis on oluline: elastsus termolöögid Võimalikud materjalid: PVC, Pur koos erinäitajatega: Millega tegu: Kautsuk on elastomeer, mis tehislikult saaduna kuulub omakorda termoplastide, termoreaktiivide kõrval ka plastide alla. Elastsus on kautsukil kõige suurem. Päritolu: Lateksi kogumine Sri Lanka naine kummi kogumis hoos Looduslikku kautsukit saadakse kautsukipuu (hevea) piimmahlast e. lateksist. (Ajaloost: 1600 e.kr maialased keetsid lateksit, et sellest sportimiseks pall teha. Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid.
Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks. Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud väävlipulbrit, kuid viimased olid kogemata kukkunud kuumale pliidile. Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata. Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear(1800-1860) Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks.
Komposiidid 1. Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted
kolme seas. Vedel metanool pannakse reageerima isobutüleeniga happelise ioonvahetusvaigu (katalüsaatori) juuresolekul tempil < 100 C. CH3OH + CH2=C(CH3)2 ...CH3OC(CH3)3 . MTBE puhastatakse metanoolist destillatsiooni teel. MTBE lahustub väga hästi vees , põhjustades pinna-ja põhjavee saastumist. Uuritakse tema lagundamist osooniga, O3/H2O2-ga, TiO2/UV-ga. . 14.1,3-butaandieeni süntees 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen dehüdrogeenitakse ca 650 C juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine ühekordsel läbiminekul kolonnist: n C4H8 ...CH2=CH - CH=CH2 + H2 15.Metanooli süntees Metanooli toodetakse CO ja H2 segust. Sünteesgaasi toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) ...4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas .Katalüsaator on Cr2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse (analoogia NH3 sünteesiga)
90 000 tonni bakeliiti (kõikide plastide kogutoodang oli tollal ca 250 000 tonni). Baekelandi surmaastal, 1944, toodeti juba rohkem kui 175 000 tonni fenoolseid vaike aastas [8]. Polümeeride keemia kui teadus, Hermann Staudinger Freinurgi keemiainstituudi direktor, Hermann Staudinger (1881-1965) hakkas 1920- ndatel uurima põhjalikumal naturaalsete ja sünteetiliste polümeeride (tselluloosi ja isopreeni) struktuuri ja omadusi. Juba 1922. aastal väitis ta, et looduslik kummi koosneb pikkadest monomeeride ahelatest, mis annavad kummile elastsuse [15]. Ta lõi polümeeride keemias uue tooria, mille kohasel ei hoia polümeere koos mitte sekundaarsed valentsid, nagu varem arvati, vaid pakkus polümeeride valemina välja tsüklilised ahelad arusaam, millest lähtutakse ka tänapäeval. Ta seostas 8 polümeeride kolloidsed omadused nende kõrge molekulaarmassiga ning pakkus välja ka termini ,,makromolekul
(C7H2ClN5), lindaan (C6H6Cl6), propasiin (C9H16ClN5), 14)1,3-butadieeni süüntees Teisest kolonnist: dieldriin, klorodaan, toxafeen, heptakloor etc.); 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen Fraktsioon Keemist-r, °C Saagis, 13 on metallid (antimon, arseen, kaadmium, kroom, vask, (1-buteen ja 2-buteen) dehüdrogeenitakse ca 650 C % seatina, elvhõbe, nikkel, tallium etc.); juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine
immutamiseks. · Elektriisolatsioonikummid - Lähteaineks on naturaalne või sünteetiline kautsuk. Kautsuk on väikese tõmbetugevusega, madalal temperatuuril mitteküllaldase elastsusega jne. Tehniliselt käsutatavaks muudetakse kautsuk vulkaniseerivate ainete koostisse viimisega mehaanilise ja termilise töötlemise protsessis. Vulkaniseerivate lisanditena käsutatakse väävlit, seleeni, telluuri jt. Segu kuumutatakse +120 -j~ 150° C juures. Kummi külmakindluse tõstmiseks lisatakse plastifikaatoreid. Räniorgaanilisest kautsukist kummi on suurema külmakindlusega -70° C. Hapnik ja osoon oksüdeerivad kummi. Tekivad praod ning mehaanilised ja elektrilised omadused vähenevad. Kasutatakse kaablitoodetes isoleerkummina. · Eboniit - tahke musta värvi aine. Kui kautsukile lisada vulkaniseerimisel 30% - 50% väävlit, saadakse nn. eboniit, millel on head mehaanilised ja dielektrilised omadused. Mehaaniliselt hästi töödeldav
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid