Aatomi ehitus (2)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest osadest koosneb aatom?
Milline on aatomituuma laeng miks?
Milline on aatomi laeng miks?
Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma?
Millise kujuga on s orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub?
Millise kujuga on p orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub?

Lõik failist

I osa : Aatomi ehitus.

Millistest osadest koosneb aatom?

Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed , nende laengud ja massid.

Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1
Neutron – laeng puudub ; mass ligikaudu 1
Elektron – laeng - ; mass ligikaudu 0

Milline on aatomituuma laeng, miks?

Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub.

Milline on aatomi laeng, miks?

Aatomi laeng on neutraalne , kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad – laengu ja neid on sama palju.

Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma?

Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f.

Perioodilisusseadus .

Keemilised elemendid on tabelisse paigutatud prootonite arvu suurenemise järjekorras. Perioodi moodustavad ühel real asetsevad elemendid. Rühma moodustavad üksteise alla paigutatud elemendid.
Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number
Perioodi number = elektronkihide arv
A – rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne oksüdatsiooniaste
B – rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni.
Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv

Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A – rühma)?

Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte.
Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B – rühma elemendid)

Mis on :

Isotoop – elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone .
Orbitaal – elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa , kus elektron viibib kõige sagedamini.
S – element – element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s – orbitaal.
P – element – element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal.

Millise kujuga on s – orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub ?

Kerakujuline
2 elektroni

Millise kujuga on p – orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? Mitu p – orbitaali võib olla ühel kihil?

Ruumilise kaheksa kujuga
Orbitaalile mahub 2 elektroni, aga ühe kihi orbitaalidele 6
3 orbitaali võib olla igal kihil

Oska leida prootonite, neutronite ja elektronide arve.

Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number
Massiarv – prootonite arv = neutronite arv

Oska koostada elektronskeeme, elektronvalemeid, ruutskeeme.

Elektronskeem – Na : +11 I 2) 8)
Elektronvalem – 1s2 2s2 2p6
Ruutskeem -

Oska leida paardunud ja paardumata elektronide arve.

S – orbitaalile mahub alati kaks elektroni ja p – orbitaalidele kokku mahub 6. Jaotus toimub järjekorras. Nt. 5 elektroni välisel kihil ; 2 s – orbitaalil, 3 p – orbitaalil, mis teeb 3 paardmata elektroni.

Oska leida oksüdatsiooniastmeid.

O – alati -2
H – alati +1

Oska leida maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet ja koosta neile vastavate ühendite valemeid.

Metallidel minimaalne oksüdatsiooni aste puudub. Makimaalne = A rühma number või 2.
Mittemetallidel minimaalne osüdatsiooni aste = 8 – A rühma number ; maksimaalne = A rühma number.

Kuidas ja miks muutuvad metallilised ja mittemetallilised omadused : a) perioodis ; b) A – rühmas.

Perioodis metallilised omadused kasvavad paremalt vasakule, mittemetallilised vastupidi nõrgenevad paremalt vasakule. Perioodis vasakult paremale aatomi raadius suureneb. Metallilised omadused on seda paremad, mida väiksem on aatomi raadius ja vastupidi.
A – rühmas ülevalt alla metallilised omadused kasvavad ja mittemetallilised nõrgenevad. Elektronkihte tuleb juurde ja aatomi raadius suureneb.

Mis on :

Ioon – element, millel on laeng tekkinud, kas elektronide loovutamisest (+laeng) või elektronide liitmisest (-laeng).
Katioon – positiivse laenguga ioon.
Anioon – negatiivse laenguga ioon.

Oska kirjutada elektronide üleminekuvõrrandeid ioonide tekkimise kohta.

Na0 –e = Na+1
Cl0 +e = Cl-1

Oska koostada ioonide elektronskeeme ja elektronvalemeid.

Na : +11 I 2) 8)
1s2 2s2 2p6
Cl : +17 I 2) 8) 8)
1s2 2s2 2p6 3s2 3p6

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ellerenno Õppematerjali autor

materjal, mille põhjal mina õppisin selle osa eksamiks selgeks

aatomi ehitus elektron prooton neutron

Sarnased õppematerjalid

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte ..........................

Keemia

doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv.

Keemia

doc

Üldine keemia

Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga

Keemia

docx

AATOMIEHITUS, OMADUSED

elemendi asukoha määramine perioodilisustabelis 1) maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri 2) viimane alatase määrab, kas tegemist on s-, p-, d- või f-elemendiga 3) s- ja p-elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri 4) d-elementidel määrab rühma numbri vliskihi elektronide ja eelviimase kihi d- elektronide arvu summa välja arvatud kui viimane d-alakiht on täielikult täitunud (10 elektroni): tuumalaeng Z – aatomi prootonite arv efektiivne tuumalaeng Zef – määrab, kui tugevasti aatom hoiab kinni väliskihi elektrone / see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone Zef = Z –  kogu tuumalaeng, varjestusefekt aatomiraadius r raadius suureneb ülevalt alla sest elektronkihtide arv suureneb; vasakult paremale väheneb, sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale)

Füüsika

100

pdf

Elu keemia

ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise

Keemia

doc

Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused

Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil 32 e väliskihil võib max olla 8e (ehk oktett). C aatomi planetaarne mudel ( tee joonis ) Perioodilisussüsteemi. Avastas D. Mendelejev 1869 aastal ja kehtib tänaseni. Elemendid on reastatud tuumalaengu kasvu järgi

Keemia

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest.

Keemia

pptx

Aatom

Aatomi ehitus AATOM (neutraalne) Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng ELEKTRONKATE (laeng positiivne) negatiivne) Koosneb Koosneb tuumaosakestest elektronkihtidele ehk PROOTnukleonidest. jaotunud elektronidest. ELEKTRONK ON NEUTR IHT ON laeng laeng 0 Tiirlevad +1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Planetaarne aatomimudel Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ELEKTRONKIHT ELEKTRON Elektronide arv elektronkihtidel

Füüsika

Rohkem sarnaseid