Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaaniliste ainete põhiklassid (3)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Anorgaaniliste ainete põhiklassid #1 Anorgaaniliste ainete põhiklassid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellerenno Õppematerjali autor
keemia eksamiks valmistumise materjal, osad küsimused vastamata

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Anorgaaniline keemia

Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus. Muudavad lakmuse punaseks. On söövitava toimega. Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik. Elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend).

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained ­ koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained ­ koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained ­ koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).

Keemia
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

pH määramiseks. 18.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. Tuleb osata: 1. Määrata aineklassi ! 2. Tuua näiteid erinevate aineklasside esindajate kohta! 3. Koostada oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade valemeid ja anda neile nimetusi! 4. Kirjutada ja tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, aluste, soolade keemiliste omaduste kohta! 5. Kasutada perioodilisustabelit,.lahustuvustabelit ja metallide pingerida ainete valemite koostamisel ja reaktsioonide võimalikkuse hindamisel!

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

Soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon Soolad, mis ei lahustu, ei dissotseeru. Al2(SO4)3 = 2Al3+ + 3SO2-4 Al2(SO4)3 AlCl3 = Al3+ + 3Cl- Ioonvõrrandid IOONREAKTSIOON ­ ioonidevaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustes. Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Selleks tuleb kõikide ainete, mis annavad lahustesse palju ioone, valemid kirjutada lahti ioonideks (arvestades seejuures valemites olevaid indekseid ja võrrandi kordajaid). Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule. Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi. Näide 1. NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand)

Keemia
thumbnail
2
doc

Oksiidid, happed, alused, soolad

oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4. Veega ei reageeri SiO2. Cl2 2HCl 2 Teatud tingimustel toimuvad r.-d: 3) Liitainete lagunemisel: 2) H2S ja Vesinikhalogeniidhapped on b) aluselise oksiidi reageerimisel a) sool + sool ­ mõlemad lähteained lahustuvad vees ja a)hapnikhapete lagunemine: H2SO4 H2O + SO3 vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid veega: Na2O + H2O 2NaOH. vähemalt 1 saadus ei lahustu. b)aluste lagunemine: (v.a lA rühma metallide saadakse: 2) Lahustumatuid aluseid b) sool + alus ­ sama alused) a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega saadakse vastava metalli lahustuva c) sool + hape ­ peab tekkima võetudt h.appest nõrgem hape.

Keemia
thumbnail
13
doc

Keemia Õpimapp

Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1

Keemia
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: ­OH-, ­NH-2, ­NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S

Keemia
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: ­OH-, ­NH-2, ­NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S

Keemia




Kommentaarid (3)

Laural147 profiilipilt
Laural147: parem kui üks teine samal teemal põhinev fail
18:23 15-05-2011
recmadis profiilipilt
Madis Sala: Midagi õpetliku selles materjalis pole...
21:11 04-11-2010
50sent profiilipilt
50sent: Tänud, küllalt põhjalik :)
21:57 01-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun