Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
Tundra taimed ja loomad MHGto edit Master subtitle style Click 8B Hans-Erik Tõnissoo 28.12.12 Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea · Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim · kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. · Kasvab enamati mätastena 28.12.12 28.12.12 Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12 Pohl Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Mustikas · Hõredate männimetsade taim · Paljuneb nii seemnetega kui ka risoomidega · Kasvab õhulise m...
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv ühea...
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Aus...
kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Sotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Sotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uus-meremaalased veedavad aega Inglismaal saamaks "ülemerelisi kogemusi", säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel, mistõttu säilib ka tavapärane inglise keel GEOGRAAFIA Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel. Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a- Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa
Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.....................................................................................
o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine
Detroit Meriliin Lend 11 a Detroiti asukoht Detroit on Ameerika Ühendriikide osariigi Michigani suurim linn. Asub Wayne'i maakonnas Detroiti jõe ja Erie järve ääres. Detroiti asend Wayne'i maakonnas Detroiti pitsat Detroiti lipp Detroit õhtul Andmed Linna asutas 1701. aastal prantsuse maadeuurija Antoine de la Mothe Cadillac. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Detroiti elanike arv 713 777. Linna kõrgeim hoone on Renaissance Center. Linnapea on alates 2002. aastast Kwame Kilpatrick. Linna pindala on 370,4 km2. Vaatamisväärsused Henry Fordi muuseum (Henry Ford Museum). Idaturg (Eastern Market). Cranbrooki kunstimuuseum (Cranbrook Art Museum). Motowni ajaloomuuseum (Motown Historical Museum). Bailey katedraal (Bailey Cathedral). Foxi teater (Fox Theatre). Foxi teater Bailey katedraal Motowni ajaloomuuseum Cranbrooki kunstimuuseum Henry Fordi muuseum Idaturg ...
Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Rahvuspark jääb Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumile. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel 3 km kaugusel Lihulast. Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvuka...
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhi...
BANGLADESH Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ja Birmaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga. Kuulub rahvaarvult maailma esikümnesse (rahvaarvu poolest). Bangladeshis rahvaarv muudkui suureneb. 2000. aastal elas Bangladeshis ~128 millionit, 2005. aastal ~141 miljonit inimest. Praeguste andmete (2009) kohaselt elab Ba...
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
Agraarühiskond-põllumajandus (varaagraar-rändkarjandus ja alepõllundus. Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamis...
Maa teke ja areng: Suure paugu tagajärjel tekkis 15-12 miljardit aastat tagasi universum. 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed,...
Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Globraliseerumise juures on see hea, et raha, info ja kaubad liiguvad kiiresti kõikide riikide vahel. Halb aga kultuurilise mitmekesisuse vähenemine, globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism. Globaliseerumise positiivseks nähtuseks on rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks Euroopa Liidus puudub eksportkaupade maksustamine. Ka kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv on positiivne. Tänu sellele saab ühe riigi firma investeerida teise riigi omasse. Üks olulisemaid on aga rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide loomine, nagu näiteks IMF ja Maailmapank. Maailmapank annab arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi. Tänu globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengule on suhtlemine inimeste...
Kodutöö: Valitud riigi rahvastiku analüüs 1) Afghanistan 2) Rahvastiku andmeid soo ja 5-aastase vanusegrupis hindamiseks kasutatakse hinnanguid ja prognoose. Sündimus 2006 uuringu 2007-08 Kaudne hinnang summaarne sündimuskordaja. Suremus 2004 uuring 2006 kaudsed hinnangud imikute ja laste suremust informeeritud aastaks 2006 Afganistani terviseuuringute ja Coale-Demeny West mudel elu tabelid. Ränne 2009 pagulase statistika 2009 põhjal muutus pagulase varu hinnangul kahe järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas. Pindala suhtes, kui ka inemeste suhtes. · Rahvaarv on ikka 25.a jooksul kasvanud (1985-13,120 in) (2010-29,121 in) · Aasta 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Inimeste 13,120 13,568 19,445 22,461 26,335 29,121 Arv (tuhandetes ) 3) Rahvastiku tihedus oli 2009. aast...
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, ...
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Kuulsamad joad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................lk 3 Angeli juga...........................................................lk 4 Niagara juga.........................................................lk 5 Victoria juga..........................................................lk 7 Iguaçu juga............................................................lk 8 Tugela juga............................................................lk 9 Reini juga..............................................................lk 9 Jägala juga................................................................
... kultuur on üks maailma vanimaid kultuure Siit said alguse usundid: HINDUISM ja BUDISM VEEDAST esitati hümne laulva häälega lugedes RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält. kuna seda tajuvad ainult jumalad. TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Kordu...
Keila Gümnaasium Türgi Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9c Juhendaja: Merje Möll Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Üldinfo..................................................................................... .4 Toit, taimed ja loomad.....................................................................5 Majandus, kaubandus.....................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................... 8 2 ...
Tartu Descartes'i Lütseum Sveitsi konföderatsiooni rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Priit Kallejärv juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1 Sisukord 0.0 Sisukord 1.0 Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Pildid 2 .0 Rahvastiku analüüs 2.1. Rahvaarvu muutumine 2.2. Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad 2.4 Linnastumine 3.0 Kasutatud materja...
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3 Svaasimaa........................................................................................................ lk 4 Kliima.............................................................................................................. lk 5 Veondus........................................................................................................... lk 5 Turism.............................................................................................................. lk 5 Abi................................................................................................................... lk 5 Relvajõud......................................................................................................... lk 6 Majandus..............................
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused...................................................................................................................
Different types of forests and their forms of usage TARTU 2010 Forest A forest (also called a wood, woodland, wold, weald, holt, frith) is an area with a high density of trees. Forests cover approximately 30% of land and 9.4% of all the planet earth. They are also responsible for regulating our planet's climate and act as large purifiers of airs, by absorbing carbon dioxide, and giving out oxygen. Different types of forests Forests are divided into following main types: o Tropical forest o Subtropical forest o Plantations o Boreal forest o Temperate forest o Seasonal or monsoon forest Tropical and Subtropical Forests Tropical and subtropical forests, also known as rainforests or tropical rainforests, are lavish and ample forests with broad leave tree. They are mostly found at lowlands near the equator - Asia, Africa, South & Central Am...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PH1 Vulkaan Fuji Referaat Kerli Volt Särevere 2011 Sisukord : 2-3. Vulkaan Fuji 3. Valmistutakse võimalikuks purskeks 4. Kasutatud kirjandus Fuji vulkaan Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jää...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd ...
Uus-Guinea Tiina-Maria Tali 8a klass Geograafiline asend Asukoht Austraaliast põhjas asuv saar Koordinaadid 5° S, 142° E Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 ...
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada Elanikkond püsib arvukana paindlikke seaduste tõttu Seadused julgustavad immigrantidel peredega N...
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus..............
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Fidzi saared Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 2 Sisukord Fidzi Vabariigi andmeid.............................................. 3 Fidzi saarestik......................................................... 4 Ajalugu................................................................. 5 Kasutatud allikad.......................................................6 3 Fidzi Vabariigi andmeid Fidzi Vabariik inglise Republic of the Fiji Islands fidzi Matanitu ko Viti Fidzi lipp Fidzi vapp Riigihümn ...
KENYA Janek Nõu 12a Sisukord Sissejuhatus Kenya rahvussümbolid Riigilipp ja riigivapp Kultuur Traditsioonid Geograafiline informatsioon Huvitavaid fakte Kenyast Suuremate linnade rahvastus Kenya riigivõim Religioon Kasutatud materjal Sissejuhatus Kenya on riik IdaAafrikas Pealinn on Nairobi Riigi kogupindala on 580,000km2 Riigi populatsioon on 39 miljonit Kenya rahvussümbolid Aafrika lõvi Acacia vihmavarjupuu (21m kõrgune) Orhidee Lillakõhuline keerutaja (elab sahara lähistel) Jamhuri päev (riiklik püha) Riigilipp ja riigivapp Kultuur Riigis räägitakse Inglise ja Swahili keelt Kunst on suureks osaks riigi kultuurist ja samuti ka tootmisest. Massitootluses on palju Benga stiilis maale Traditsioonid Traditsioonilist pulma nimetatakse Polygamy Samuti on seal kombeks oma lastele pärandus jätta, kuid seda ainult kriteeriumi juhul, et see pärandatakse isalt pojale Geograafi...
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
MAAILMA MULLAD TUNDRAMULDADE KUJUNEMINE. Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aegl...
Rahvastik Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: · Viljakas eas naiste arv · Naiste seisus ühiskonnas · Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi · Väärtused · Traditsioonid · Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimust mõjutavad: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Traditsioonid · Pereplaneerimine · Majanduslikud võimalused · Väärtused · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Kooselu traditsioonid Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: ...
Millest koosneb litosfäär? Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipur...
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine,
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
..16 °C Lõunaosa 16...24 °C · Keskmine temperatuur talvel : Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C · Sademete langemise hulk : Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Kasutatud materjal · Geograafia õpik ja TV ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile" · Vikipeedia, vabaentsüklopeedia · wiki.zzz.ee Viited · http://et.wikipedia.org/wiki/USA · http://wiki.zzz.ee/index.php/USA_majandus · ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile" õp lk 144 · ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile"TV lk 82
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
Eesti põllumajandus Sissejuhatus Ma valisin selle teema eelkõige sellepärast, et olen kokkupuutunud enne selle teemaga. Seekord oli huvi saada teada Eesti põllumajanduse kohta. Maakasutus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill,...
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhil...
Gmnaasiumi geograafiaprogrammi ksitledes ppisin palju uut. Tekkisid loogilised seoseid riikide asukoha ja majandusliku tegevuse vahel. Tutvusin erinevate kaarditpidega. Nd on kergem leida vastuseid paljudele ajaloolistele ksimustele. Niteks, miks oli Eesti pidevalt vraste vgede all, miks oli just baltipind see, mida nii krgelt hinnati ja misprast selle maa eest sditi. Vastus vga lihtne: Eesti asukoht on geograafiliselt vga soodne: tal on otsene puude Lnemerega, mis htlasi on tee maailmamerre, see aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele...
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või ...
Ghana Ghana, country of western Africa, situated on the coast of the Gulf of Guinea. Although relatively small in area and population, Ghana is one of the leading countries of Africa, partly because of its considerable natural wealth and partly because it was the first black African country south of the Sahara to achieve independence from colonial rule. In addition to being known for its lush forests, diverse animal life, and miles of sandy beaches along a picturesque coast, Ghana is also celebrated for its rich history--its habitation possibly dating from 10,000 BC--and as a fascinating repository of cultural heritage. The country takes it name from the great medieval trading empire that was located northwest of the modern-day state until its demise in the 13th century. Direct sea trade with Europe, established in the 15th century, had much impact on the area's inhabitants, many of whom actively...
Kairi Kuusemaa Sakslased on rahvus, mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu. Iseloomult on nad tagasihoidlikud, vaiksed ja kinnised. Püha Valentin ennekõike hullumeelsete kaitsepühak psühhiaatriakliinikuid helepunaste lintidega. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga, juurde hautatatakse erinevaid köögivilju aga kindlasti peaks olema sees uba ja lillkapsas. 4,000 marki Põhilised koostisosad: vesi, HOPS, ja odra linnased. suuremad tootjad Põhja piirkonnas Saksamaa Beck, St. Pauli, Warsteiner, ja Krombach. Üks vanimaid õlu õlletehased maailmas Benediktiini Abbey ( 1040 a). Septembris Münchenis Õlu pidulikkus kestab kaks nädalat U 5 mln külastajat aastas. Kõige enam Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud riik (54). 2010 Võitis Lena"Satellite" http://www.y...
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
Austraalia energeetika analüüs Austraalia on maailma üks suurimaid energiatootjaid, mis moodustab ligikaudu 2,4% maailma energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päike...
Mate Meriliin Lend MIS ON MATE? Mate on jook, mida saadakse taimest nimega Yerba mate. AJALUGU Yerba matet õppisid tundma Euroopa kolonistid. Materegiooni rahvas arendas mate joomisest välja rituaali, ajaviite ja identiteedi sümboli. Põhja paraguailased suitsevad mate kuivaks ning joovad seda tsitrusega härjasarvest, mida kutsutakse guamba ks. MATEPUU Pärit Paraguay Vabariigist. On väike puu. Matepuu taimed annavad igal suvel kobarate kaupa erepunaseid marju. Matepuu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, lähistroopilist kliimat hoovihmade ja kõrvetava päikesega. VALMISTAMINE Valmistamiseks on vaja kalebasse'i (pudelkõrvitsat). Kalebass tuleb täita mate puruga ja selles ulatuses täita kalebass külma veega. Tuleb peale valada kord keema läinud vesi. 2 5 minutit peab tõmbama. Matet saab valmistada ainult külma veega ka. MATE JOOMI...
Tõrva Gümnaasium Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika ...
Rahvusvaheline firma The Coca Cola Company The Coca Cola Company on Ameerika Ühendriikide päritolu joogitööstuse ettevõte. See on üks edukamaid ja rikkamaid ettevõtteid maailmas. The Coca Cola Company loodi 1892. aastal. See on tuntud Coca-Cola tootjana, mis loodi 1886. aastal. Ettevõtte peakonter asub Georgia osariigis Atlantas. The Coca Cola Company üks suurimaid vastaseid on Pepsi Co, kellele 2006. aastal üritasid TCCC töötajad müüa salajast informatsiooni 1,5 miljoni dollari eest. Nad arreteeriti selle eest. TCCC pakub rohkem kui 500 erinevat toodet enam kui 200 riigis. Tuntud TCCC tooted on: Coca Cola, Coca Cola Light, Fanta, Sprite, Nestea, Minute Maid mahlad. Firma toodete müügist: · 42% USAs · 37% Mehhikos, Indias, Brasiilias, Jaapanis ja Hiinas · 20% mujal Rahvusvaheline organisatsioon PETA PETA asutati 1980. aastal, Ingrid Newkirki ja Alex Pacheco poolt. Peakontor asub Norfolkis, Virginias (USA). ...
Linnastumine, rahvastik ja heitgaasid need me vaenlased kolmekesi Aastaks 2012 kasvab maailma rahvastik 7 miljardile, mis tähendab, et 6 miljardi joone ületamisest 1999. aastal on uue miljardi lisandumiseks möödunud vaid 13 aastat. Nii prognoosib USA rahvastikubüroo, mille andmeil elab praegu maailmas 6,7 miljardit inimest. USA on 304 miljoni inimesega Hiina ja India järel kolmandal kohal. Ülerahvastumine aina rohkem ning suurema rahvaarvuga linnu. Iive hakkab langema korralikes ja rikastes linnaosades ning tõusma agulites ja slummides. Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et enamus neist elavad illegaalselt. Elatakse juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Sellistes vaestekvartalites elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest. Mina arvan, et i...
Jõhvi Gümnaasium LIIBANON Referaat Koostaja: Klass: Juhendaja: Jõhvi 2011 · Liibanonis on 4 143 101 elanikku. Maailma mastaabis on Liibanon väikeriik. Sarnased riigid, kus elab enam-vähem sama palju inimesi on Uus-Meremaa, Moldova, Horvaatia ja Kongo Vabariik. · Rahvastiku keskmine tihedus riigis on 392,68 inimest/km². Riigid, kus on Liibanonile sarnane rahvastiku keskmine tihedus on India ja Rwanda. · Rahvastik paikneb enamasti veekogude ligiduses, sest seal on soodsad tingimused vilja- ja karjakasvatuseks. Sisemaal on rahvastiku paiknemine hõredam, sest seal on kuiv kliima. · Rahvaarv ajavahemikul 1980-2010 on aina kasvanud. Prognoosi järgi suureneb see arv aastaks 2050 veelgi, selleks ajaks prognoositakse umbes 4 155 elanikku riigis. ...
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Itaalia Itaalia on vabariik ja see asub Euroopas. Itaalia asub Apeniini poolsaarel, 800 km merre ulatuv saapakujuline saar. Maismaapiir on tal Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga. Valdav osa maast on mägine, põhjas asetsevad Alpid. Pealinn on Rooma. Itaalias räägitakse itaalia keelt. Rahaühik on euro. Reisi pikkus võiks olla umbes kaks nädalat. Itaalia külastamiseks on kõige sobilikum aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid, kiiremaid ja kalleimaid sportautosi nagu Ferrari, Lamborghini, Maserati jne. Ferrari muuseumi aadress on: Via Dino Ferrari, 43, 41053 Maranello, Modena Modena, Itaalia. Itaalias valmis ka esimene kiirtee. Itaalia külastamist võiks al...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Osoon on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb...
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral ja Antarktika...
Põhja-Ameerika lehtmets Punane tamm Ameerika punatammi on perekonnas umbes 400 liiki, neist Euroopas on 20 liiki. Nad on levinud peamiselt Põhja-Ameerika idaosas. Punane tamm kasvab tavaliselt 20-30m kõrguseks laiuva võrega puuks. Tüve kõrgus on 10-15m ja läbimõõt sellel kuni 1 m. Lülipuit on roosakas kuni punakaspruun. Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid. Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku ...
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotus...
Jaapani põllumajandusest, kalandusest ja metsandusest. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks.Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri Japan Agriculture, kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete...
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Pillerin Palo Rõngu Keskkool 11.klass Erinevad puidutööstusega seotud keskkonna probleemid · Röövraie · Üleraie · Metsatulekahjud · Ohustatud liigid Üleraie · Võetakse maha metsa rohkem, kui on soovituslik. · Võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu . · Arengumaades põhjustab üleujutusi, muldade hävimist. · Kõrbed laienevad pidevalt. Röövraie · Röövraie on kontrollimatu metsaraie. · Raie kogumaht on 11-13 miljonit tihumeetrit aastas. · Suureneb põllumaade osakaal. · Erinevate isendite arv väheneb. Üleraie ja röövraie tagajärg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Demograafilise situatsiooni ülevaade Itaalia Hetke seisuga, 2011 aastal elab Itaalias 61,016,804 inimest. Nendest mehi on 29,452,611 inimest ja naisi 31,564,193. Aastal 2000 elas Itaalias kokku 57,784,373 inimest, kellest 27,900,322 on mehed ja 29,884,051 on naised. Itaalia on arengumaa. Rahvastiku tihedus on umbes 200,4 inimest/km². Ligikaudu 93% rahvastikust on itaallased. Itaaliast päritolu inimesi elab väljaspool Itaaliat umbes 20 miljonit inimest. Need 20 miljonit itaallast rändavad suurtesse riikidesse nagu on seda USA, Argentiina, Prantsusmaa, Saksamaa Kõige tihedamalt on rahvastik koondunud Põhja-Itaaliasse ja Kesk- Itaaliasse. Umbes 13% rahvast on koondunud nelja Itaalia suurimasse linna: Rooma, Milano, Napoli ja Torino. Põhjuseks on see, et need linnad on majanduslikult enim arenenud piirkonnad. Rahval on seal palju võimalusi. Näiteks nendes linnades on parem elukeskkond ja leidub k...
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt ü...
annaabi.ee 
