Maailma mullad (0)

MAAILMA MULLAD
TUNDRAMULDADE KUJUNEMINE.
Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on
väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske. Sellis -
tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni-
kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased.
Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti
alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine , liigniis-
ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine.
Seega levivad tundra - ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos-
nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi
gleikihist.
OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE
Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb
okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont.
Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised
happed . Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe-
list mullavett ja mullad leetuvad.
Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe-
viljakad ja happelised . Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse-
uhtekiht.
ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE
Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja
sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel
kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on
soodsaks keskkonnaks mullaelustikule.
Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab
kamardumise nime.
Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on
pruun sisseuhtekiht ja aluskivim .
KÕRBEMULDADE TEKE
Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes,
kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin-
na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks.
Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten-
siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu
eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim.
Nõuab taimedelt erilist kohastumist , enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld.
VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE
Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid,
mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline
aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu
vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt.) isegi ränist, muutudes tugevas-
ti happeliseks . Mulda jäävad taimedele mittevajalikud Fe - ja Al - oksiidid , pealegi on Al 3+
ioonid happelises keskkonnas taimejuurtele mürgised komponendid.
Värvuse alusel nimetatakse vihmametsade muldi puna - või kollamuldadeks.
Muldade huumusekiht on õhuke, selle all heledam õhuke väljauhtekiht, mille all omakorda
paks tumedam sisseuhtekiht.
Vihmametsade mullad on vanimad, paksu kihina sisaldavad vähe toitelemente, vähevilja-
kad, happelised, kuivas paakuvad, kannatavad veeerosioni all ja on intensiivselt kasutata-
vad (kogutakse mitu saaki aastas).