Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Referaat: vulkaan Fuji (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Referaat-vulkaan Fuji #1 Referaat-vulkaan Fuji #2 Referaat-vulkaan Fuji #3 Referaat-vulkaan Fuji #4 Referaat-vulkaan Fuji #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketuplika Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
odt

Vulkaan Fuji

Järvamaa KHK Margus Indres Vulkaani referaat Fuji Referaat Juhendaja: Reet Meerits Särevere 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................2 Fuji............................................................................................................................................3 Kihtvulkaan.........................................

Geograafia
thumbnail
6
doc

Referaat "Vulkaan"

Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 ­ 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?

Geograafia
thumbnail
12
ppt

Vulkaan Fuji

Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus  Kõrgus on 3776m  Läbimõõt on 505m  Sügavus on 200m  Kraater on õige koonuse kujus  Meenutab lootose lille  On kaetud lumega  Viimane vulkaanipurske 1708.astal  800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine  Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis  Fuji asub Kesk-Jaapanis  Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave  Mäe tipus asus ilmajaam  Esimesena ronis tippu munk 663.aastal  Oli naistel keelatud Fujile  Mäe jalamil asub ebatavaline mets  Aukigahara on populaarne enestapmise koht  1966.aastal toimus lennuõnnetus  Fuji on kõige ilustam aktiivne vulkann maailmas "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fujile,

Geograafia
thumbnail
5
docx

Lühireferaat: Etna vulkaan

Etna vulkaan 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Punasega märgitud Etna. 2. Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Kui aktiivne vulkaan, siis millal viimati purskas? Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt. Etna vulkaan on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669

Geograafia
thumbnail
42
doc

Referaat - Jaapan

GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõ

Geograafia
thumbnail
7
doc

Referaat; Vulkaanid

Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Loodusõpetus
thumbnail
9
pptx

Fuji vulkaan

FUJI VULKAAN KAARI KARGU MARTNA PÕHIKOOL 7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID

Geograafia
thumbnail
1
docx

Kilpvulkaan ja kihtvulkaan

See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui

Demograafia



Lisainfo

Fuji on tegevvulkaaniga Honshū saarel Jaapanis.

Kommentaarid (2)

Amorellake profiilipilt
Pille Vaht: Jah hea töö

21:31 28-11-2011
tsiili profiilipilt
Sven Karp: Väga hea
18:32 19-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun