Referaat: vulkaan Fuji (2)

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
PH1
Vulkaan Fuji
Referaat
Kerli Volt
Särevere 2011
Sisukord :
2-3. Vulkaan Fuji
3. Valmistutakse võimalikuks purskeks
4. Kasutatud kirjandus
Fuji vulkaan
Fuji  ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honshū saarel  Jaapanis . Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast  Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes  Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte . Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tōkyōst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tōkyō lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat  deemonid , vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco  Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud. 72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam. Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004. aasta septembris lõpetas mehitatud ilmajaam tegevuse ja jätkas tööd täisautomaatsena. Suure kõrguse tõttu on Fuji tipus madalad temperatuurid. Kõige madalam registreeritud temperatuur on –38 °C. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti2008. aasta juunis: +17,8 °C. Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Esimesena ronis Fuji tippu tundmatu munk aastal 663. Mägi muutus jaapanlastele pühaks ja selle otsa ronimine sai otsekui palverännakuks. Jaapani vanasõna ütleb: "Igaüks on loll , kes ei roni elus kordagi Fujile, ja samuti on loll see, kes teeb seda kaks korda." Kuni Meiji perioodini oli naistel keelatud Fujile tõusta. Fuji viimane  vulkaanipurse  toimus aastal 1708. Esimese välismaalasena tõusis Fujile 1860. aasta septembris  Suurbritannia  peakonsul Jaapanis, 51-aastane Rutherford Alcock. Tal kulus tõusuks jalamilt tippu 8 tundi ja laskumiseks veel 3 tundi. Esimese naisena tõusis Fujile 1867 Suurbritannia suursaadiku Jaapanis  Harry Smith Parkesi abikaasa Fanny Parkes. Tänapäeval tõuseb Fujile igal aastal hinnanguliselt 200 tuhat inimest, neist 30% välismaalased. Kõige soodsam aeg selleks on juulis ja augustis. 2
Rahvast keelitatakse oktoobrist  maini  mäele mitte ronima, sest siis on see eluohtlik. Mäel on 8 tippu ja igaühe otsa saab ronida. Kõige kõrgemal tipul on ilmajaama radar.
5. märtsil 1966 toimus Fujil lennuõnnetus. Tokiost väljunud lennuk sattus Fujilt tõusvates õhuvooludes niivõrd tugevasse turbulentsi, et lagunes õhus ära. Lennuki tükid kukkusid Fujile. Kõik 124 lennukis viibinut hukkusid. Tänapäeval on mäel selle õnnetuse mälestusmärk.

Ollakse valmis võimalikuks purskeks
Jaapani valitsus tegeleb kriisiplaani loomisega juhuks, kui kuulsal Fuji mäel asuv vulkaan peaks purskama, kuigi esialgu pole võimalikust purskest veel mingit märki. 3776 meetrine Fuji mägi pole juba kolm sajandit pursanud, kuid 2001 aastal ilmnenud märgid kasvanud aktiivsusest ajendasid valitsust looma komisjoni, et välja töötada evakuatsiooniplaan. Komisjon on juba välja töötanud viisid inimeste mäe lähedusest evakueerimiseks, leidnud võimalikud varjupaigad ja ennustanud laava, tuha, gaaside ja kivide võimaliku liikumistee vulkaanipurske korral. Kuigi pole mingeid märke sellest, et purset on kohe oodata, tuleb siiski välja selgitada, mida sel juhul teha tuleks, kommenteeris üks valitsusametnik kriisiplaani koostamist. Fuji mägi purskas viimati 1707. aastal, kuid valitsus sattus 2000. aastal ärevusse, kuna mäel toimuvate väikeste maavärinate arv kümnekordistus.
3
Kasutatud kirjandus:
http://uudised.err.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Fuj i
4