Litosfäär (0)

Millest koosneb litosfäär?
Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na.
Kuidas toimub laamade liikumine?
Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks , mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise.
Mida tähendab mandrite triiv?
Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda.
Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused.
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked , tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk , mudavoolud, geisrid.
Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal.
Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused:
Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine ), maavärinad, vulkaanipursked.
Inimtekkelised :
Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine.
Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma.
Maakoor : 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke.
Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma , ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel
Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C.
Kivimiringe : Magma jahtub  Tardkivim mureneb  Sete settib  Settekivim moondub  Moondekivim sulab  MAGMA
Laamade liikumisviisid.
Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku.
Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad.
Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane.
Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub plahvatuslikke purskeid , suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid.
Mõisted:
Astenosfäär – Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
Kivim – Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
Settekivim – Kivim , mis on tekkinud maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisest.
Tardkivim – Kivim, mis tekib vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud maga kristalliseerumisel.
Moondekivim – Settekivimite ja tardkivimite ümberkristalliseerumisel tekkiv kivim.
Laam – Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril.
Laamtektoonika – Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
Kuum täpp – Vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanline ala.
Kontinentaalne rift – Kontinentaalse koore rebendm tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga.
Maavärina kolle e. fookus – Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine
Maavärina kese e. epitsenter – Maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Seismograaf – Seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid
Tsunami – Rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine.
Maalihe – Nõlval asuva pinnasetüki liikumine