Linnastumine, rahvastik ja heitgaasid – need me vaenlased kolmekesi (0)

Linnastumine , rahvastik ja heitgaasid – need me vaenlased kolmekesi
Aastaks 2012 kasvab maailma rahvastik 7 miljardile, mis tähendab, et 6 miljardi joone ületamisest 1999. aastal on uue miljardi lisandumiseks möödunud vaid 13 aastat. Nii prognoosib USA rahvastikubüroo, mille andmeil elab praegu maailmas 6,7 miljardit inimest. USA on 304 miljoni inimesega Hiina ja India järel kolmandal kohal.
Ülerahvastumine – aina rohkem ning suurema rahvaarvuga linnu. Iive hakkab langema korralikes ja rikastes linnaosades ning tõusma agulites ja slummides. Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et enamus neist elavad illegaalselt. Elatakse juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Sellistes vaestekvartalites elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest. Mina arvan, et iive peaks tegelikult olema suurem rikastes paikades ning väiksem vaesemates piirkondades. Rikastes piirkondades on rohkem võimalusi ja raha, et nende lastega tegeleda ja pakkuda neile kõiki võimalusi. Vaesemates piirkondades aga pole raha ning seetõttu sünnivad ka lapsed moondutatuna/puuetega, et kõigile pereliikmetele süüa osta ning ka ise söönuks saada. Kes on nõrgad ega suuda näljale vastu seista, need on sunnitud surema. Väga kurb. Kuid ka minu suureks rõõmuks on maailmas palju organisatsioone ning programme , mis üritavad rahvastikuprobleemidega võidelda. Tõsta iivet rikastel aladel ning samas anda raha, süüa ja riideid vaestele, lisaks ehitada neile uusi kodusid ja anda tasuta haridus .
Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse sinna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel ning varjule näljahädade eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse juba eelpool nimetatud agulid ja slummid . Maailma linnastumine ei tähenda mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku paiknemises. See muudab ka maastikke, inimesi ja institutsioone, sest viimased peavad järjest enam järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus , ühetaolisus ja iseseisvus . Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale elama, sest me oleme hakanud üha rohkem ja rohkem hindama looduslikke ja terveid eluviise. Sealhulgas ka mina. Sõidetakse nädalavahetusteks loodusesse telkima/ matkama või minnakse sugulaste juurde maale või mere äärde suvilatesse.
Linnastumise üks kõige suurimaid miinuseid on heitgaasid. Kujutate ette kui palju heitgaase väljub argipäevahommikul näiteks New Yorgi tänavatel sõitvatel ning ummikutes istuvatelt autodelt ? Mina seda ei tea, aga ma usun, et see kogus on ikka üüratult suur. Ning mõelge nendele kõikidele autoomanikele, kes istuvad üksi oma autodes samal ajal ummikus olles ja nad kõik lasevad signaali. Milline müra !? Need kaks on meie igapäeva probleemid ning nendega on võideldud kogu aeg, ent need numbrid aina kasvavad. Ühistransport võib küll olla räpane ning ebamugav, kuid nii aitad sa ise säästa loodust, selle asemel, et sõita üksi autoga tööle ja tagasi. Raiskad ju bensiini ning väljutad aina rohkem heitgaase õhku. Hollandis ja Jaapanis sõidetakse küll väga palju jalgratastega, kuid autode hulk kasvab siiski tohutul kiirusel. Kuid kuna Jaapanis töötatakse välja igapäevaselt kõikvõimalikke tehnoloogiaid, siis leiutatakse seal ka võimalikult keskkonnasäästlikke autosid, mis on minu meelest väga suur pluss. Kuid need elektriautod peaksid kiiremini turule jõudma, sest mida varem seda parem meile kõigile. Kaua me suudame ja tahame siis seda süsihappegaasi sisse hingata ? Mitte eriti kaua ma arvan. Väikelinnades pole see veel nii suur probleem, sest meil kasvab palju puid mis süsihappegaasiga võitleb ent suurlinnadžunglites kõrguvad vaid pilvelõhkujad ning puudele pole seal ruumi. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800000 inimese. Ka meil Eestis on haigestunud väga palju inimesi õhusaastete pärast. Kunda linnas on tsemenditehas ning sealt linnast on pärit mu suguvõsa. Kundas oli pidevalt õhus tsemenditolmu, mis on kopsudele kahjulik nagu ka kõik teised tolmud, ning tekitab kopsuvähki ja muid hingamisteede- haigusi. Neid haigusi on põdenud paljud sealsed elanikud. Tänapäeval on tsemenditolmu hulk sealses õhus vähenenud, kuid kui vaadata sealsete majade aknaid või katuseid, siis on näha kuidas neil on valge tolmukiht peal. Näiteid võiks veel tuua Ida – Virumaal asuvate linnade Sillamäe, Kiviõli, Kohtla – Järve elanike kohta.
Mina arvan, et me peame igaüks võitlema keskonnaprobleemidega ning tegema iga päev midagi, et loodust säästa. Kasvõi minna tööle või kooli bussiga, ühe päeva mitte telekat vaadata või minna prügi koristama . Pole ju raske ?! Ma loodan, et me suudame Maa päästa meie enda tekitatud kahjudest enne kui on hilja ning ka mina aitan kaasa.