Itaalia (0)

Tõrva Gümnaasium

Linda Talts
10 a klass

ITAALIA

Referaat

Juhendaja :
Õpetaja: Laine Tangsoo

Tõrva 2011

Riik
Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma , mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir . Tähtsaimateks linnadeks on Milano , Napoli , Torino, Palermo , Genova ja Bologna .
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari . Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid , kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga , Šveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid.
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud, kus paiknevad riigi sügavaimad järved – Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide järkuks kirdes on Dolomiidid ning piki poolsaart kulgevad Apenniinid . Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani – Etna ja Vesuuv.
Riigikord
Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis kuulutati välja 2. juunil 1946 korraldatud reformiga. Põhiseadus Itaalias kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.
Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad – Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia , Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto .
Religioon
87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk).
Rahvastik
Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi. Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad itaalia keelt. Itaalias räägitakse veel prantsuse, saksa ja sardi keelt. Kaks kolmandikku ehk 67% itaallastest elavad linnades, põhiliselt tööstuslinnades. Lõuna-Itaalias elab suurem osa inimesi maakohtades.
Rahvastiku tihedus on 197 elanikku/. Seal on 94% rahvast itaallased ning ülejäänud 6% on muud rahvad. Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult viiendal kohal (60 200 060 elanikku), kuid demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim. Arvatakse, et see arv kasvab mingi aastaks 2020 on üks isik neljast vanuses üle 65 aasta. Meeste keskmine eluiga Itaalias on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku arvu langust tasakaalustab migrantide sissevool , mis suurendab sündivust, hoides rahvastiku langust umbes 0% juures.
Rahvaarv on alates 1950. aastast tõusma hakanud ja 1985. aastat on rahvaarvu kasv aeglustunud. Peale 2005. on rahvaarv jäänud stabiilselt seisma järgmiseks 10-ks aastaks ning prgonoositakse, et aastal 2015 hakkab rahvaarv langema ja jätkab aeglast langemist.
Rahvastiku vanuseline koosseis:
0-14a : 13,5%
15-64a : 66,3%
Üle 65a : 20,2%
Rahvastiku tihedus
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

http://www.euroinfo.ee/index.php?cmd=go2&id=9

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_liina.ht m

http://rainl.weebly.com/rahvastiku-paiknemine.html