Jaapani põllumajandusest, kalandusest ja metsandusest. (0)

Jaapani põllumajandusest,
kalandusest ja metsandusest.

Põllumajandus ja metsandus

Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri Japan Agriculture, kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid, aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali – tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid , valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid.Arvukas on munade ja piima toodang.
Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder Jaapani krüptomeeria, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega – Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku . Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks, sellepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.

Kalandus

Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on saida, sardiin , tuunikala, anšoovis, makrell ja lõhe. Mereandidest populaarsemad: vetikad , krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Neid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas, mis on suur kogus.