noorem tütar Jolandra (2) võiks tulevikus tantsutrenni minna. Harjutustöö Koostaja: Virgo Ilmatüdruk Sireti esimene telestriptiis: «Piinlik oli!» sõnade seletamist küll,» kihistas Siret humoorika seiga üle naerda. (Kanal 2) «Esimene striptiis minu teleajaloos, aga äkki teinekord jälle,» sõnas muiates viimases Kanal 2 saates «Sõnasõda» ühe meeskonna kapten Siret Rüüberg pärast seda, kui tal tuli lühikese kleidikesega, mis enam taguotsagi ei katnud, poolteist minutit kangi küljes rippuda ja teistele sõnu seletada. Just sellise ülesande sai möödunud reedel «Reporteri» ilmatüdruk Siret Rüüberg Kanal 2 saates «Sõnasõda». Kõhklemata võttiski Siret kingad jalast ja lasi end kangile rippuma aidata. «Pole nagu väga harjunud niimoodi oma taguotsa Eesti avalikkuse ees välgutama,» naeris Siret telefonitorusse
Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule.
soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust.
Vägivalla põhjustajateks võivad olla erinevad asjad ja erinevad inimesed. Enamjaolt elavad mehed kodus välja rohkem naisepeal oma viha kui laste, aga on ka peresi kes toovad lapsed oma murede sisse ja seepärast ongi paljud lapsed süütud kannatajad. Tean ka isiklikult ühte perekonda kelle kodus ei ole vägivald võõras sõna. Iga päev töölt koju tulles on pereisa juba alkoholijoobes ja jätkab seda ka kodus. Nii tekibki pereema ja pereisa vahel iga päev sõnasõda mis viib vägivallani ja pereema on kannataja. Seejärel on pereema alati endast väljas ja valab oma viha juba lapse peal välja, kus on kannataja juba laps. Siis läheb laps omakorda nende pingetega kooli kus tekivad lapsel pahandused ja satub alatihti vägivalla keskpunkti ja nii kordub millest välja ei osata enam tulla. Kuid on perekondi kus on nii mees kui naine äkilise iseloomuga. Tavaliselt selliseid
Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1
tekkimist, oldi kindlad, et mass pole mitte muutumatu, vaid suhteline. Arvati, et mass on kiirusest sõltuv suurus. Vaatlen massi selle valemi järgi. Sest see valem ütleb, et mass mõõdab aine, mitte energia hulka, et mass ongi tegelikult energia. Netwon ütles enne aga, et mass on muutumatu suurus, et mass ei sõltu kiirusest. Kuid sellega, et mass on kiirusest sõltuv suurus, kõik teadlased leppinud ei ole ja 1980. aastatel tekkis kahe erineva massi käsitluse pärast sõnasõda. Ühed teadlased on veendumusel, et mass on relatiivne ehk muutuv, Einsteini valemi järgi. Teised aga arvavad, et ainult invariantne mass- muutumatu, Newtoni avastatud, on ainuõige. Kumbki pool ei leppi sellega, et mõlemad massi mõisted õiged oleksid. Leidsin internetist, et Einsteini valemit saab mõista kaht erinevat moodi: kui E tähitab seisuenergiat, siis on mass muutumatu suurus. Aga kui E on hoopis koguenergia, ei saa mass enam muutumatu
vähemuste õigused peaksid olema tagatud. Kuid kahjuks iseloomustab see humoristlik tsitaat mõnikord meie riigikogu, kus nad aina vaidlevad ja on nii erinevatel seisukohtadel ja osade ettepanekuid ei võeta üldse arutuselegi, vaid hääletatakse juba kohe maha. Siis nagu olekski ,et lammas süüakse huntide poolt ära ,sest kaks hunti arvavad ja hääletavad nii. Demokraatia roll vähemuste kaitsmisel on siiski kindlasti väga keeruline, hulga keerulisem kui vaid sõnasõda riigikogus. Pean siisnkohas silmas üht konkreetset vähemust ehk homosi dja lesbisid. Loomulikult elavad ka nemad demokraatlikus riigis ja peavad saama end määratleda sellisena nagu nad on .Kuigi mina ei saa aru miks nad neid paraade korraldavad ja end nii ületähtsustavad. Mõningad asjad nende puhul tunduvad nii võõrad ja loomuvastased aga demokraatia seisukohalt on neil ju õigus. Kui nad tahavad koos elada las siis elavad aga see laste lapsendamine on kuidagi nii võõras
Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad Dionysosepühal. Sel ajal komöödia kujuneski pilkeliseks ja mõnitavaks zanriks, kus ei puudunud ka vaba keelepruuk, ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44st komöödiast on meieni jõudnud vaid 11. Tema peamiselt pilkas neid, kes taotlesid sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta
Nii tekkis muusika. Oli aeg, mil siinmail elas kaks sugukonda:Tarkararkad ja Jararkade.Kaks sugukonda olid tihti sõjajalal ja püüdsid alati üksteist trumbata ja paremad olla.Kui nende vahel poleks olnud pikka ahelikku,siis kes teab mis oleks juhtuda võinud? Kogu see sõnasõda ja üksteise mahategemine sai alguse juba päris kaua aega tagasi.Tarkararkade pealik Tarka ja Jararkade pealiku Konka vahel.Tarka ja Konka pidid läbi viima ühisretke, et minevikus toimunud lahkhelisid lahendada ja arutleda teemal:Ühissugu.See oli loomulikult ettekääne.Konkal olid peas vaid mõtted kuidas varastada Tarkararkade iidne tulekivi.Ja ka selleks oli põhjus olemas. Jararkade heaks omaduseks oli hea jutuoskus ja kavalus,kuid ega Tararkad ka neist alla ei jäänud.Miks
Maailm pöörab paratamatult tähelepanu rohkem lammutajale kui loojale. Siin peitubki võib-olla vastus sellele, miks ei suudeta 21. sajandil, kus kõik tahavad maailma päästa, ajada asju nii nagu üks inimsugu peaks seda suutma, vaid peetakse tulevahetust Iraagis ja Afghanistanis. Piirkonnad, mis on inimeste aastate pikkuste jõuga ülesehitatud, lõhutakse hetkega kerge päästikule vajutamisega. Tõepoolest, lihtsam on õhkida kui pidada vastasega sõnasõda. Kurb on see, et tagajärgi ei osata hinnata. Ilmselt on inimloomusesse kodeeritud laiskus- kui võimalik, siis minna lihtsamat teed. Maailmas on kord, et kõik peab tasakaalus olema, nii hea kui halb. Ehk olekski palju tahetud, et ühiskond oleks veatu ja pidevalt arenev. Ka loodus, keda võib pidada raha- ja valitsemisehulluses erapooletuks, peab vajalikuks mõnikord loodud lammutada. Olgu katastroofiks tsunami või mõni kena naisnimega orkaan, tagajärjed on masendavad. Kelle
esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. · Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. · Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. · Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. · Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. · Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. · Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma · Pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine · Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks · Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega · Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. · Veimekirst toodi koos vakarahvaga. · Veimede jagamise algatas
sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega Komöödia Kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödiakooride võistlused asutati umbes 488-486 e.m.a. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati lõbusat lärmitsevat salka, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, esitades tantse, pilkelaule, pidades sõnasõda jms. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama,
vaid esitas valmis tekste(nt Homerose ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" Treenid-nutulaul Kultuslaulud-õnne ja viljakuse jaoks, vastavalt jumalusele, hümnid Genealoogia-suguvõsa ajalugu Kataloogid-mitmesugused loetelud Riitus-rituaal, komme Hümenaios-pulmalaul Hetäär-mehe sõbratar Eleegia-nutulaul, kurb lugu Arhailine-vana Epigrammm-algselt hauakivil olev värsivormis pealkiri, hiljem lühike lüüriline luuletus Agoon-peategelaste sõnasõda Parabaas-väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest
säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa või peiupoiss mõrsja hobuselt looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Sellega seostunud tavad on samasugused nagu saajarongi saabumisel mõrsjakoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamist toimetati poolsalaja, ainult tähtsamate pulmaliste juuresolekul.
levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus
Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga samuti pidid majja astudes tuled põlema. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Lõiganud
Peiu ema viib minia läbi talu maja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Kindlasti minnakse kaevule. Mõrsja peab andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale (see on selle jaoks, et lepitada majahaldjat uue elanikuga. Anded korjab üles peiu ema. Teine pulmapäev. Teine pulmapäev algab vakarahva saabumisega peiu koju. Ka nüüd küsitakse saabumise põhjust. Lauldakse vastastikku ja peetakse sõnasõda, kuini tulijad sisse lastakse. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõuab mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakutakse ebamõrsjat näha. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, hakatakse sööma. Mõrsjat tanutatakse(linutamine talle naise peakatte pähe panemine), kas söögi ajal või pärast söömist. Selle toiminguga muutub neiu abielunaiseks ja teda hakatakse hüüdma noorikuks (abielunaise juuksed olid vanasti lühikesed, kuid me ei lõika juukseid lühemaks kui ta ise nõus ei ole).
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks
kortsutamine, silmade kinnipigistamine. Kõige tähtsam näoilme on naeratus. Neratuse vastu ei saa meist mitte ükski. Kes piisavalt kaua ja veenvalt naeratab, muudab ka kõige karmima bossi leebeks, paneb ebasõbraliku müüja õhetama ja tunneb end ise samas hoopis paremini. Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega. Kui tahate jätta positiivset muljet, siis naeratage. Kui teil on kellegagi kana kitkuda, siis kaotage enne sõnasõda naeratus näolt. Mõnel inimesel on loomulik naeratus. Ta kasutab seda ebateadlikult ja see avab talle kõik uksed. Enamik meist peab aga kõigepealt õppima naeratust suhtlusvahendina kasutama. Kasutage oma naeratust teadlikult. Kahjuks kehtib ka vastupidine reegel. Inimesele, kes ei jälgi teadlikult oma näoilmet, mängib miimika sageli vingerpussi. Kui inimene niisuguseid asju teab, võib ta sellistest väärsignaalidest lahti saada. Probleem on aga selles, et enamik
kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Enamik vanemaid teateid võimaldab pidada algsemaks tanutamist peiukodus. Tanutajaks näikse olnud peiu ema või mõõgaema
Rahva hulgast ilmub nähtavale ka Siimeon. Juudit palub tal rääkida ära loo, kuidas Juudit oma eelmise mehe Manasse oli lasknud ära tappa. Siimeon leiab, et Juudit on süütu. Rabi leiab samuti, et eelmine tegu Iisreali päästmisega lepitatud. Jehoova on Juuditi õigeks mõistnud. Kabris leiab aga, et Juudit on süüdi, kuna muidu hakkaksid kõik abielunaised oma mehi tapma ning kõik mehed elaksid ss pidevas surmahirmus. Käib äge sõnasõda, mille käigus seotakse Juudit juba köitega kinni. Osias võitleb Juuditi eest, ent teda ei kuule enam keegi. (Rahvahulk hakkab Juuditiga värava poole liikuma. Osias tõmbab mõõga ja pistab end läbi. Jahmatus, hääled, segadus, liikumine, rahvas lööb Juuditist eemale, pöördub Osiase poole; sõtatakse aitama.) Siimeon karjub, et Osiase veri sidus ta käed köidikutest lahti ning Olovernese veri vabastas nad. Juudit palub endiselt omale surma aga seekord ei kuulda teda keegi
o Sündmustiku aluseks on harilikult armulugu. Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised. 5 o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega. (farss olustikuline jant, naljamäng) Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma teost, sarjab oma vastaseid, manitseb publikut jne; o episoodilised stseenid olustikulised farsilikud, jantlikud stseenid; o eksodos.
Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole neist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Alates 19. sajandist peale on kirik olnud riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse umbusklikult suhtuma. Nii nagu nad panevad pahaks Vatikani piiramatut võimu, ei salli 7 nad ka mitteeuroopalike usundite pealetükkivust. Käib sõnasõda tüdrukute pärast, kes kannavad koolis loori. 4. TAVAD JA KOMBED Prantslased tahavad olla sõltumatud nii poliitikas kui ka äris. Nad elavad omas maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Teistest maadest ei tea nad peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta. Üldiselt suhtuvad nad välismaalastesse siiski küllaltki meeldivalt ei positiivselt ega ka negatiivselt.
mõtteviisiga. ,,Pilved" naeruvääristab sofiste ja Sokratest, kes Aristophanese arvates levitas kõiki kaasaegseid hukutavaid ideid. ,,Konnad" pilkab moodsaid vaateid kirjanduses. Aischylos, Sophokles ja Euripides on surnud ning Dionysos tragöödia tuleviku pärast väga mures. Ta läheb allilma, et mõni poeetidest surma kütkeist vabastada. Valik kõigub Aischylose ja Euripidese vahel. Pärast sõnasõda selgub, et Aischylos seisab konkurendist võrratult kõrgemal. MENANDROS (342-290 eKr) Uusatika komöödia silmapaistvaim esindaja. Tervikuna säilinud vaid neli komöödiat, kuigi kirjutanud olevat 108. Oli tuntud ka poeetiliste aforismide autorina. Pilkas inimlikku rumalust, kujutas eelkõige linnaelu. Teosed: "Pahurdaja", "Vahekohus" jt.
Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süzee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üdiselt järgmiseks: 1) proloog ; 2) parodos ; 3) agoon ehk peategelaste sõnasõda 4) parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega
Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süžee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üldiselt järgmiseks: 1. proloog; 2. parodos; 3. agoon ehk peategelaste sõnasõda; 4. parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5
sisse toomine ditürambi (tekkis kõne näitleja ja koori vahel), Aishylose loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa · Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga,
kiidu-, mõnikord ka armulaule.Tekib mõnevõrra hiljem kui tragöödia, u 5. saj eKr keskpaigas. Rohkem sõnavabadust. Kuidas karistada kurjategijaid? Laulda nende akende all pilkelaule. Komöödia näitleja groteskne, võimalikult paks, tema juures ei tohi olla midagi väärikat/pidulikku/ülimat, nahast valmistatud kunstfallosega (Dionysose sümbol). Algus-proloog märgivad näitlejad jantlikul kujul teema, mida arendatakse agoonis. Agoon on kõige olulisem osa, seal peategelaste sõnasõda. Tehakse madalaks jumalad. Peaaegu alati järgneb agoon parodosele, s.o koori esmakordne ilmumine orkestrale, naerutatakse publikut. Keset näidendit on parabaas, mis katkestab järsku.näitlejad pöörduvad otseselt publiku poole. Autor selgitab siin oma komöödia olemust. Lõpp eksodos, kus agoon peab jälle elama. Proloog parodos agoon parabaas eksodos. Miim matkimine v näitleja. Lühike stseen igapäevasest elust
Kogu jõud näib kuluvat igapäevaste kohustuste täitmiseks. Kreutzwald on linnaarst, kes aeg-ajalt peab asendama kreisiarsti, kooliarst Krümmeri pansionaadis, tervishoiuametnik, kel lasusid kohtumeditsiinilised kohustused, ja mõnikord tuli olla ka loomaarst. Kõige raskemaks piinaks on aga juba vanale ja tihti haigele Kreutzwaldile sõidud maale. Vahemaad on pikad ja Võrumaa teed tunduvad lumetormis või teedelagunemise ajal tavalises talupojavankris lonksudes põhjatud. Alaline sõnasõda käib ka Riias asuva Liivimaa Tervishoiuvalitsusega. Kreutzwald tunneb, et ,,niisuguste ametivõimude ja ülemuste juures ei suuda ükski õiglane mees oma kogustusi täita". Ametlikku linnaarstiks kinnitamistki tuli oodata 17 aastat! Haigused kimbutavad sageli arsti ennastki (kopsupõletik, reuma) ja sellise pingega töötada nagu aastate eest, ei suuda ta ennam: näiteks 1836-1842 vaktsineeris ta 393 last, kusjuures vaktsiinigi pidi ise hankima
Neiu rabeleb käest, ent Marci haare tugevneb. Adeele: Mida sa endale lubad! Marc! Ei, palun, lõpeta! Kuula mind siis vähemasti lõpuni! Marc! Marc: Tantsime parem, mu kallis Ada! Adeele: Mitte ealeski! See oleks sama hea, kui sinu vabadusele kriips peale tõmmata! Ma ei saa sinuga olla! Sinu mask seisab müürina meie vahel! Marc: Mask? Ülbe naer Ainus, mis mind takistab, on sinu lapsik põikpäisus! Adeele: Lapsik põikpäisus? Taustaks vaikselt valss, noored keerlevad hoogsas tantsus sõnasõda pidades. Marc: Jah, kallis Adeele! Minu silmis oled sa vaid laps! Ja pealegi veel nii ärahellitatud, et mine või hulluks sinuga! Adeele: Ah soo! Ja nii siis tänataksegi oma päästjat! Ja Danielle? Kas ka tema on minuga...võrdväärne? Marc: Danielle? Adeele: Jah, meie kõigi armastatud Danielle de Velaux! Kas ka tema on...lapsik, ülbe ja edev? Marc: Kas sa tahad ausat vastust? Adeele: Nii ausat kui võimalik!
kuritegevuse tulemusena saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimine. Tülide rahumeelne lahendamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt puudub riikidel üldine kohustus oma tülisid lahendada. Samuti ei saa riike sundida selleks, sest kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed. Riigi tüli on kahe või enama riigi lahkheli, mid puudutab kas mingit faktilist küsimust, asjakohast kehtivat õigust või mõne riigi rakendavat poliitikat. Tavaliselt sõnasõda aga võib ka viia relvastatud jõu kasutamiseni. Tülide liigitamine: 11 1) poliitilised tülid puudutavad riikide eluliselt olulisi huve ja muid sise- või välispoliitilislt olulisi küsimusi ning mille lahendamine ei toimu õigusnomide või printsiipide alusel 2) õiguslikud tülid puudutavad õiguse tõlgendamist või rakendamist ning mille lahendamin toimub õigusnomide ja printsiipide alusel Tülide lahendamise meetodid:
37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos? Dionysos on peategelaseks Euripidese tragöödias ,,Bakhandid". 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uus-atika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi. Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süzee enamasti fantastilist laadi. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek)
ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. 2. Komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest, nalja- ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine kuulus asja juurde. Pilgati võimukandjaid. 3. Karaktereid ei individualiseeritud. Kehastati kiitlevat sõdurit, muiduleivasööjat, armunud noormeest, veiderdajat jt. 4. Agoon on peategelase sõnasõda. Parabaasis võttis koor maskid eest ja suhtles publikuga otse. Need olid komöödia põhilised osad. 5. Komöödianäitlejal oli ees mask, jalas pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos.
Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida Dionysose pühal laulsid lõbusad, nokastanud meestesalgad (koomosed). Komöödia pilkeline, karikeeriv, mõnitav zanr, kasutati vaba keelepruuki, ei puudunud ropendamine, kahemõttelised ja erootilised naljad. Eelkõige poliitiline pilge ja satiir. Argoon peategelaste sõnasõda, parabaas tegevusest kõrvale astumine. Koor olemas, fantastiline riietus. Suurmeister Aristophanes peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Pooldas vanu traditsioone, pilkas traditsioonide kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. ,,Ratsanikud", ,,Linnud", ,,Pilved"(Sokrates), ,,Konnad"(Euripides) Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad
Keskmine komöödia Antiphanes, Alexis Uus komöödia Menandros, Philemon 64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Koor (mis võis olla jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid olendeid kui inimesi (linnud, konnad) või nähtusi (pilved). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid
Kui see ei õnnestu, hakkab konflikt eskaleeruma ja iseseisvat elu elama. Konflikti arengut võib jagada seitsmeks astmeks. 1. Pingestumine - mille käigus osapooled muutuvad põhiküsimusest rõhutatult teadlikuks ja sellega tegelemine nõuab üha enam aega ja pühendumist. Tekivad kahtlused varjatud tagamaade olemasolust, mis tähendab hiilivat usalduskriisi. Teisele astmele liigutakse siis, kui teise sõnaline ründamine saab omaette eesmärgiks. 2. Sõnasõda - tähendab sihipärast enese pealesurumist ja teisele poolele tundlike teemade kaasahaaramist. Kasvab usaldamatus ja teiste argumentatsioonis otsitakse loogikavigu. Seisukohtadest kinnihoidmine saab prestiizi küsimuseks. Peatselt toimub üleminek sõnadelt tegudele. 24 3. Survekäitumine - tähendab klammerdumist oma positsioonidesse ja soovi midagi ette võtta
Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades. Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta. Krates, Pherekrates, Eupolis, Aristophanes - ,,Ahharnlased" a 425, ,,Ratsanikud" a 424, ,,Pilved" a 423 Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega
Tema teostes esitleti ja arutati uusi teooriaid. Kreeka komöödia: Aristophanes, Manandros. Komöödia leidis ametliku tunnustuse hiljem kui tragöödia. Kujunes pilkelauludest Dionysose pidustuste ajal. Paljud komöödiad said oma nimetuse koori riiete järgi (,,Konnad", ,,Linnud" jm). Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Züzee enamasti fantastilist laadi. Olulisemaks osaks agoon (peategelaste sõnasõda). Suur tähtsus uus-atika komöödial. Selles puudub fantastiline element ning kõrvale on jäetud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid. Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas. Kirjandus oli olemas vaid näitekirjansusena
seotud (nt Herilased, Konnad) Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud Vana komöödia struktuur Proloog - tegelase monoloog või dialoog Parodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor tuli ning koori tuleku laul Agoon (peategelaste sõnasõda) Parabaas (kr parabasis `kõrvaleastumine'): näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias) Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga Eksodos e eksood (koori lahkumine) 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat
päevaleht, peatselt tabasid Hermanni tagasilöögid, 1896 müüs Postimehe maha 10000 rubla eest (folklorist Oskar Kallas, Hendrik(?) Koppel, Kolga-Jaani pastor, sild rahusliku liikumise I ja II osa vahel, Villem Reiman) Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu. Hoo sai sisse karsklusliikumine (I loodi 1889 Tori kihelkonnas, 1892 asutati Tartus karsklusseltside kesktoimkond). Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid
tundkem end kodanikuna ja ehitagem ülesse. 1929 1. detsembri mässu kohta, 1905. aasta arvamused lahknesid Pöögelmani, Anvalti arvamusest, kes nägid proletaarsena (töölisklassi hegemoonia). Palvadre ütles, et eestkätt talurahva liikumine ja ka rahvuslik revolutsioon, Juhtivamaks jõuks polnud proletariaat, keda veel õieti polnud, vaid rahvuslik intelligents ja kodanlus. Selle tõttu Palvadre ja ta pooldajad (nt 1917 Tallinna linnapeaks valitud Voldemar Vöölman). Sõnasõda palvadristid ehk fontanikud vs ekap-d (eesti kommunistliku partei liikmed, kes Venemaal varjupaigas). Palvadret süüdistati rahvuslikus sotsialismis ja ta perekonda kodanlikkuses. Juhan Vasar esimesena tähelepanu. Hans Kruus ka huvitus aga ei jõudnud teha, andis teema oma järglasele Hugo Rebasele, kes pidi doktori tööna Rammu? Rahvasriku arengut hingeloendite põhjal uurima. Kruus teadmisi edasi andnud Sulev Vahtrele, 1960. aastail rahvastiku põhilisi uurijaid.
vanaeit). Vana-Atika komöödia objektiks polnud mitte mütoloogiline minevik, vaid elav kaasaeg. See oli poliitiline, päevakajaline, satiiriline ning ülimalt karikatuurne. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline ülesehitus oli järgmine: · proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti · parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale · agoon näidendi peategelaste sõnasõda · parabaas (anapest) koori tähtsaim partii, mis kanti ette komöödia keskel · eksodos Parabaasi ja eksodose vaheline osa sisaldas harilikult olustikulise iseloomuga episoodilisi jantlikke stseene. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg ehk juhus. Seal, kus astub mängu juhus algab komöödia
Ühtlasi põhines tragöödia eeslaulja või esinäitleja ning koori vahelisel dialoogil. Esinäitlejale e protagonistile tõi Aischylos juurde ka teise näitleja ning Sophokles omakorda kolmandagi tegelaskuju. Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest. Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks
Sitsiilias kirjutas VI-V saj. vahetusel komöödiaid Epicharmos. Tema komöödiad kujutasid endast lihtsa lõpplahendusega olustikulisi ja mütoloogilisi pilte. Vana-atika komöödia objektiks oli elav kaasaeg, poliitilise ja kultuurielu aktuaalsed küsimused. Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Komöödia süzee on enamasti fantastilist laadi. Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid. Aristophanes väljendas atika talupoegade vaateid, kritiseeris linnadeemost esindavaid populaarseid demagooge, ründas tragöödiakirjanik Euripidest, naeris välja uusi seisukohti esitavaid sofiste ja Sokratest
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
ajalehtedes kirjutisi kohaliku kultuurielu kohta. Tsensuurile vaatamata leidsid ka neil aastatel aset mitmed vaidlused rahvusküsimuse teemal, mis panid inimesi oma rahvuskuuluvuse, selle väärtuste ja säilitamise vajaduse üle mõtlema. Ühtlasi hakkasid ajalehe kirjutajad tunnetama ajakirjaniku ja ajakirjanduse vastutust. Ent teisalt - eestikeelsed ajalehed kaklesid pärast Jakobsoni surma aina edasi, muutudes lausa isiklikult tigedaks ja kadedaks. Hermanni (P) ja Grenzsteini (O) vaheline sõnasõda ühelt poolt, Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemine teisalt puhusid kired lõkkele, laim ja sõim jätkus. 1887. a Olevik tõi Saarlase põhjal toimetajatele esitatavad nõudmised: "Ajalehe toimetaja pidada 1. riigivalitsuse poolt oma ametisse kinnitatud inimene olema, 2. pidada ka vaimuhariduse poolest kõrge järje pääl seisma, 3. olla nõuda, et ta osav isamaa ja rahva elu tundja on, 4. pidada tal kindel vaim ja tüdimata tahtmine ning 5. temal ameti kohased looduslikud vaimuannid olema
Uskuge ja armastage inimest! Ole sa variser või tölner, Magdaleena või Maria, süütu lapsuke või röövel ristisambas, inimene oled ikka ja jumal usub sinusse ja armastab sind. Nõnda on lugu jumala usuga! Inimest peab uskuma, inimest peab armastama!" möirgas Slopasev, nagu tahaks ta seda kogu ilmale kuulutada. ,,Ja kui jumal alati oleks nõnda uskunud inimesse nagu ristisambas, siis..." Siin kohal karjus mitu häält korraga Slopasevile vahele ja nüüd algas hirmus sõnasõda inimese ja jumala pärast, ,,kes võib-olla on või oli olemas," nagu Kulebjakov toonitas. Indrekul polnud võimalik ära oodata, kumb oma usuga lõplikult alla jääb, kas inimene või jumal. Tema kui õpilane pidi tasahilju lahkuma, sest kesköö oli ligi. Kui ta järgmisel päeval katsus härra Koovilt vaidluse tulemuse üle järele küsida, ütles see muiates: ,,Teisse on ka see vene jumal ja inimene kinni hakanud," ja lisas tõsisemalt juurde: ,,Mis te tühja
annaabi.ee 
