Sõnaliigid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Kairiru keel

Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37). Omadussõn esineb kahte liiki märgatavalt erinevaid omadussõnu, ühed mis määravad a suurust, värvi ja teisi kvalitatiivseid täiendeid ning teine tüüp, mis sisaldab

Keeleteadus

2

rtf

Sõnaliigid

Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja jä

Eesti keel

2

doc

Fonotaktika

Fonotaktika Sõnaliigid Ühte sõnaliiki kuuluvad sellised sõnad, millel on mitu ühist tunnust. NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi,

Eesti keel

1

doc

Sõnaliigid

Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11) 

Eesti keel

1

doc

Eesti keel .

EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast

Eesti keel

2

doc

Sõnaliigid-harjutav töö

Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama käändevorm mitmuses Autol-....

Eesti keel

47

ppt

üldkeeleteadus

Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225)  Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega.

Keeleteadus alused

2

doc

Eesti keele Sõnaliigid

Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisu

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (1)