Kairiru keel (0)

Kairiru keel
1. Üldine
1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda , Põhja-Uus- Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a).
1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015).
1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015).
2. Morfoloogia
2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus , mitmus ja duaalsus .
2.2 Sõnaliigid / fraasid : Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad . Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1.
Tabel 1. Sõnaliigid
Nimisõna
esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37).
Omadussõna
esineb kahte liiki märgatavalt erinevaid omadussõnu, ühed mis määravad suurust, värvi ja teisi kvalitatiivseid täiendeid ning teine tüüp, mis sisaldab kolme vormi: con - ` really , truly`, sek – ´very, too´ ja kyai - `only, just`.(Wivell 1981: 69).
Määrsõna
kahte tüüpi: ühed, mis käivad viisi kohta ja teised, mis sisaldavad: rruon completed action (c.a.), ' finished ' leg repetition, 'again' qon sek kyai intensifier (int.), 'really, truly' excessiveness, 'overly, too much' restrictive, 'merely, only' (Wivell 1981: 130).
Määrasõna
esineb kahte sorti: numbrilised ja umbmäärased määrasõnad (Wivell 1981: 74).
*Tabelist on välja jäetud tegusõnad ja asesõnad kuna nende puhul ei olnud midagi erialdi välja tuua.
2.3 Arvsõnad :
1 – tai 6 – lim-tai
2 – wuru 7 – lim-wuru
3 – tuol 8 – lim-tuol
4 – vyat 9 – lim-vyat
5 – vilrri or lim 10 – qolem tai (Wivell, 1981: 76).
2.4 Lause: Kairiru keeles on kahte tüüpi lauseid : nimi- või tegusõnaline. Nimisõnaline lause koosneb kahest nimisõnafraasist, kuid sellel puudub tegusõnafraas. Tegusõnaline lause koosneb tegusõnafraasist, aga võib sisaldada ka ühte või rohkemat nimisõnafraasi, mis ilmnevad tegusõna argumendina. Laused võivad olla kas sõltuvad või sõltumatud, liht- või liitlaused (Wivell 1981: 134).
2.5 Eitus : Kolm eitusvormi: ponoq, eipai `no, not, none ` ja sapin `don´t, refrain from (hoiduma). Esinevad eitava lause lõpus (Wivell 1981: 162).
3. Foneetika ja fonoloogia
3.1 Foneemid : Kairiru keeles on:

• 15 kaashäälikut p, t, k, q, f, v, s, j, m, n, ñ, ŋ, l, r, ȓ
  
• kaks poolvokaali: w, y;
  
• viis täishäälikut i, e, a, o, u (Wivell 1981: 11).
  

Näide kairiru keeles:
yieq
wurr
quli - ny
qo – laqa -i
you (sg)
banana
skin 3sg
2sg- throw -3sg
away
`throw away the banana skin´ - ` Viska banaanikoor ära`
Allikate loetelu
Paul jt = Paul, L. M., Simons, G. F., Fennig C. D 2015. Kairiru. - Ethnologue : Languages of the World, Eighteen edition ; http://www.ethnologue.com/language/kxa . Vaadatud 20.10.2015.
Põhja = Põhja-Uus-Guinea keeled s.a; http://www.eki.ee/knab/lgv/aneeg.ht m. Vaadatud 17.09.2015.
Wivell, R. 1981. Kairiru grammar. M.A thesis, University of Auckland; http://www-01.sil.org/pacific/png/pubs/928474543558/Kairiru_Grammar.pdf . Vaadatud 17.09.2015.