KIVISÖEMAARDLAD SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA · DONBASS UKRAINA · SUURBRITAANNIAS · APALATSID - USA KIVISÖE KASUTUSALAD · SOOJUSENERGIA TOOTMINE · ELEKTRIENERGIA TOOTMINE · KOKSISÜSI METALLURGIAS · KEEMIATÖÖSTUSES KIVISÖE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED + - · VARUD ÜHTLASELT ÜLE · VANADES BASSEINIDES MAAILMA, KA VARUD AMMENDUMAS, PÕHJARIIKIDES KVALITEET LANGEMAS.
Waali jõega moodustab suure delta enne Põhjamerre suubumist. Reini jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ja aedade- põldude kastmiseks. Mööda Reini jõge veetakse naftat, rauamaaki, vilja, sütt ja tööstuskaupu. Rein on ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Jõgi voolab läbi Kölni, Düsseldorfi, Duisburgi jt. Reini jõe vasakpoolsed lisajõed: Aare Nahe Mosel Erft Maas Ill Reini jõe parempoolsed lisajõed: Neckar Main Lahn Sieg Ruhr Lippe Kahe jõe võrdlustabel Jõgi Reini jõgi Niilus Asukoht Euroopa Aafrika Pikkus (km) 1230 km 6671 km Valgala (tuh km²) 224 2881 Vooluhulk suudmes (m³/s) 2200 1584 Kasutatud materjalid: Geograafia õpik 8. klassile Eesti Entsüklopeedia 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Rein http://koolielu.ee/waramu/view/1-35eec382-479f-4dd4-aca9-26be5b3cd29b
Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) · nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel) · nn Reini hiidlinnastu (Saksamaal Rein Ruhr Rein Main) · nn Inglise hiidlinnastu (Suurbritannias Londoni ja Liverpooli vahel) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades
republik und Polen (osten) Deutschland hat rund 82.6 Millionen Einwohner, davon sind ca 7,3 Millionen Ausländer. So genannten Gastarbeiter komme aus der Türkei, aus Griechenland, Spanien, Italien usw. Mit einer bevölkerungsdichte von 230 Menchen pro Quadratkilometer gehört Deutschland zu den am dichsten besiedelten Ländern Europas. Der Bevölkerng ist regional sehr unterschiedlich verteilt Ballungsgebiete sind die Industriestädte am Rhein und an der Ruhr.( dresen, Hamburg, Köln, München). Schwach besiedel t sind dagegen die Heide-und Moorlandschaften der Norddeutschen Tiefebene. Der Westen Deutschlands ist wesentlich Richter besiedelt als fer Osten. Rund 25 Millionen Menschen leben in einer der 82 Grossstädte, die Mehrheit wohnt dagegen in Dörfen und kleinstädten. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein föderakustuscger Staat, Die Aufgaben von Regierund und Verwaltung sind auf Bund, Länder und Gemeinden verteilt.
modifer, either a nõun or an adjective: the Eu- a modifer. Europe, Siberia, Ohio, York, Lon- ropean Union, the Estonian Republic, the Or don, Cape Hom, Erie etc. ange Free, the Bay of Bengal etc. * Universities consisting of a proper name: Ox- * Names of groups of islands, desert, mountain ford University ranges, regions: the Phillippines, the East/West Indies, The Sahara, the Alps, the Ruhr * Names of some theatres (Her Majesty's), ho- tels (Brown's), restaurants (Leoni's) and hos- · Expectional geographical names: the Crimea, pitals (Guy's). (NB! The possesive case!) the Caucasus, the Ukraine, the Congo, the Hague, the City, the East/West End, the Su- dan, the Yemen, the Mall, the Strand, the North/ South Pole, the Equator, the Middle East, the Isle of...
avaldasid väga suurt mõju 19. sajandi teise poole kultuurielule. Kuulsad kirjutised: ,,Suur on Jummal so ram" luuletus ,,Järva-ma vanna-mehhe õppetussed" luuletus ,,Piibo jut" luuletus ,,Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik" jutt ,,Kalendriteggija kimbus" jutt ,,Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845" düsenteeriauurimus ,,Loomine" muistend ,,Vanemuise laul" muistend ,,Koit ja Hämarik" muistend "Emajõe sünd" - muistend Muistenditega üritas ta taastada eestlaste mütoloogiat. Mälestuse jäädvustamine Tartu Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel moodustati 1927
sisaldus sõltub suurel määral leiukohast. Kivisöevarusid arvatakse jätkuvat tuhandeks aastaks. Kivisütt kaevandatakse enam kui 50 riigis. Kõige rohkem on kivisütt Hiinas, USA-s, ja Venemaal. Neljandik kogu maailma kivisöest tarbitakse USA-s. Kivisöe maardlad Kivisöe 2004 maardlad Suuremad leiukohad: USA (Lääne-Virginia, Pennsylvania, Missouri,Illinois, Ohio) Hiina Suurbritannia (Lõuna-Wales) Saksamaa (Ruhr, Saarimaa) Venemaa Ukraina Poola (Katowice) Tsehhi (Ostrava) Lõuna-Aafrika Vabariik (Transvaal ) Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transpordil, ladustamisel ja kasutamisel. Kivisöe suured varud tagavad tarnekindluse konkurentsivõimeliste ja stabiilsete hindadega. Seepärast loetakse söe kasutamist energia tootmisel majanduslikult kasulikuks. Suurim kivisöe eksportija on Austraalia, kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas turustatavast kivisöest
Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu.
15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut. Moskva on ühe keskusega linnastu. Rein-Ruhr tekkis täna kivisöe leidumisele selles piirkonnas ning tegu on mitme keskusega linnastuga.
Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal. MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja
Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr. 6. Võrdle linnastumist arenenud ja arenguriikides. Linnastumine arenenud riikides: Linnastumise tase on kõrge ja tempo on aeglane; Linnad suurenevad peamiselt arengumaades sisserändavate inimeste arvelt; Iive on kas väga väike või negatiivne; Inimesed eelistavad elada linna lähedastes asulates; Vastulinnastumine. Linnastumine vähem arenenud riikides: Linnastumise tase on madal; Linnastumise tempo
MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida Saksamaa tööstuslinn 12 Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. 13 Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks
Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. · Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1. Rahvastiku keskmine tihedus on 230 in/ruutkilomeetril. 2. Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega. Taanis 127.9 in/ ruutkilomeetril; Poolas 122 in/ruutkilomeetril; Tsehhis 132 in/ ruutkilomeetril; Austrias 99 in/ ruutkilomeetril;
i Majanduse kiire kasv 15. Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud? Gaasi tootmin ja tarbimine on kasvanud. 16. Võrdle paigutusmuutusi söetootmises Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa Põhja-Ameerika Vanad söekaevanduspiirkonnad Inglismaa, Saksamaal Ruhr, Siber, Apalatsid. Ukrainas Donbass. Uued kaevanduspiirkonnad Siberis Kuzbass. USA ja Kanada lääne-piirkonnad. Ümberpaiknemise põhjused Varude ammendumine, Tooraine kvaliteedi langus. kvaliteedilangus. Söe tootmisega kaasnevad Maastike muutumine, veereziimi põhjavee saastumine, metsade
Näited Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr 6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna
Majanduse areng maailmasõdadevahelisel perioodil ja majanduskriisi põhjused ja mõju Saksamaa kaotuse tagajärjed Sõdimine tähendas, et Saksamaa ei suutnud importida ega eksportida tööstuskaupu ja tõsiselt piiras kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta. Versailles'i lepingu tingimused nõudsid, et Saksamaa pidi hüvitama liitlastele suuri summasid. Aastal 1921, ei suutnud Saksamaa enam maksta, mille tõttu Prantsuse ja Belgia väed tungisid Ruhr´i võttes kaasa kaupa ja toormaterjali. 1923. aastal Saksamaa printis juurde rohkem raha, et maksta streikivatele töötajatele. Lõppedes inflatsiooniga, mis tegi kõigi säästud väärtetuks. Kuldsed Aastad Aastaid 1924 kuni 1929 nimedatakse "kuldseteks aastadeks". Saksamaa sai üha jõukamaks ja rahulikumaks. USA laenas Saksale suures koguses raha, mis lubas neil majandus uuesti ülesse ehitada, töötust vähendada ja lõpuks inimesed hakkasid ennast kindlamana tundma. Kokkuvarisemine
Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi. Olulisem ränne on toimunud riigi idaosast lääneossa.
Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi. Olulisem ränne on toimunud riigi idaosast lääneossa.
Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi. Olulisem ränne on toimunud riigi idaosast lääneossa.
toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus järjest kasvav ja
Juhtivateks tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika. Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev mustmetalurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. 7 KOMMUNIKATSIOON JA MEEDIA Side- ehk kommunikatsiooniteenused, mis hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis
eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25
Kasutusalad: · Toasooja saamiseks · Soojuselektrijaamad · keemiatööstus +Kasutamise eelised: odavus, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. -Kasutamise puudused: ohtlikkus (transpordis), surve all gaasi vedu kallis ja ohtlik . KIVISÜSI Kasutusalad: · soojusenergia · elekter, soojuselektrijaamades · keemiatööstuse tooraine, (plastmass, medikamendid nt aspiriin). Leiupiirkonnad: Euroopa : Poola, Sileesia, Ruhr, Inglismaa, Donbass, Donetsi seljak Ukraina . Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Uued piirkonnad on Venemaa alad Moskva lähine söebassein (pruunsüsi), Varkuta Põhja-Uural, Kuzbassi bassein Kurznetsk. Veel suuremad söevarud on lokaalsed Kaug-Idas, Ida- Siberis kuid väljavedu on liig kallis.
üle 90 miljoni inimese. · Suuremad linnad London, Amsterdam, Rotterdam, Brüssel, Antwerpen, Ruhr, Düsseldorf, Köln, Frankfurt, Stuttgart, Strasbourg, Zürich, Torino, Milano, Genova http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_density_Europe.p ng USA kirdemegalopolis - Boston BosWash
1 Esimese otsustava sammu Euroopa ülesehitamise poole astus Prantsusmaa, kaasates ka Saksamaa. Euroopa konteksti taheti täielikult muuta. See muutus pidi tegema võmalikuks ka kõik muu ühistegevuse, mis tolle ajani oli olnud mõeldamatu. Kõigest sellest pidi sündima tihedalt liidetud ja tugevalt struktureeritud Euroopa, mille elatustase tõuseks tänu tootmise ühendamisele ja turu avardumisele, tuues kaasa ka hindade languse. Eeldati, et Euroopa, kus Ruhr, Saarimaa ja Prantsuse tööstuspiirkonnad töötavad rahumeelselt koos, toob kasu kõigile eurooplastele ning kõigile piirkondadele, mille areng ja heaolu sõltus Vanast mandrist, eelkõige aga Aafrikale. Maailmarahu säilimiseks oli tarvis teha loovaid pingutusi, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega. Hästiorganiseeritud ja aktiivse Euroopa panus tsivilisatsioonile oli hädavajalik rahumeelsete suhete hoidmiseks. Prantsusmaa esmane eesmärk oli alati olnud rahu tagamine.
3. MAJANDUS ,,Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal."4 Söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise tootmise. Saksamaa tööstus põhineb aga peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. Joonis 25 Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks.
Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest. Sotsiaalset turumajandust iseloomustab üheltpoolt vaba ja avatud konkurentsiga turg ning teiselt poolt sotsiaalne tasakaal ühiskonnas. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus küll turumajanduslikul, küll sotsiaalsel aspektil. Saksamaa peamised majandusharud Hamburg-keemiatööstus, masina- ja laevaehitus Ruhr- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus ning masinaehitus Frankfurt Maini ääres- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika-, auto- ja keemiatööstus. Stuttgart- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika- ja autotööstus, masinaehitus München- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus ja optikatööstus. Nürnberg- teadusuuringud ja arendus, elektroonika- ja keemiatööstus, masinaehitus Dresden- elektroonika-, keemia- ja optikatööstus
Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Naftareostuse tagajärjel saavad paljud loomad naftaga kokku ja selle tagajärjel surevad. 10. Kuidas on tekkinud kivisüsi? Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel 11. Millal hakkas kivisöe kaevandamine Euroopas suurenema? Miks just siis? 19. saj,sest toimus tööstusrevolutsioon 12. Nimeta Euroopa tähtsaimad kivisöe kaevandamise piirkonnad. Inglismaa (Yorkshire, Lõuna-Wales) Ruhr (Saksa-Prantsuse piir) Donbass (Ida-Ukraina) Sileesia (Poola) 13. Miks on kivisöe kaevandamine Indias ja Hiinas pidevalt kasvanud? Rahavaarv on liialt tõusnyd niiet tuleb ka kaevandada rohkem Suur vajadus odava energia järgi 14. Milliseid probleeme võib esineda India ja Hiina kivisöekaevandustes? ● varingud 15. Mis on South Stream ja Nord Stream? South Stream on kavandatav Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi transportimiseks Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse
demograafilist koosseisu ja paiknemist ASUSTUS 1. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? LOODUSLIKUD- pinnamood (tasastel aladel elab rohkem inimesi); kliima (õige rohkem elab inimesi soojas kliimas/parasniiskes); taimestik; mullad; loodusvarad ÜHISKONDLIKUD- ajaloolised (minnakse ajalooliselt tihedasse kohtadesse elama); majanduslikud; sotsiaalsed; poliitilised (Bangladesh väga tihedalt asustatud Euroopas-Sinine banaan(nt London, Amsterdam, Milan, Ruhr, Frankfurt)!!! ) Eesti tööstusajastu linn ….. 2. Analüüsida kaardi põhjal rahvastiku paiknemist Eestis, Hiinas, USA-s. 3. Too näiteid piirkondadest, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud või kahanenud. Põhjendage. Väga kiiresti on kasvanud Ida- ja Lõuna-Aasia, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks
Gewässer Die ins Meer mündenden Fließgewässer mit den größten Einzugsgebieten sind Rhein, Donau, Elbe, Oder, Weser und Ems. Sie entwässern entweder in die Nordsee, in die Ostsee oder ins Schwarze Meer, deren Einzugsgebiete durch die europäische Wasserscheide geschieden werden. · Der 865 Kilometer in Deutschland bzw. als Grenzfluss fließende Rhein dominiert den Südwesten und Westen. Seine wichtigsten Zuflüsse sind Neckar, Main, Mosel und Ruhr. Die wirtschaftliche Bedeutung des Rheines ist enorm, er ist eine der am stärksten befahrenen Wasserstraßen Europas. · Die Donau im Süden entwässert auf 647 Kilometer fast das gesamte Alpenvorland und fließt weiter nach Österreich und Südosteuropa. Ihre wichtigsten Zuflüsse sind Iller, Lech, Isar und Inn. · Im Osten Deutschlands befindet sich auf 725 Kilometern die Elbe. Ihre wichtigsten Nebenflüsse sind Saale und Havel.
Sel ajal valitsesid Saksamaad kristlikud demokraadid. Majandusime põhjused: väikesed sõjalised kulutused reparatsioonivaradena välja viidud sisseseade asemel võeti kasutusele kaasaegne tipptehnoloogia toetumine eraomandile ja vabale turumajandusele vaba tööjõud - peale sõda 8 miljonit ümberasujat USA laenud ja investeeringud SLV-le jäi endise Saksamaa peamine tööstuspiirkond Ruhr ja 61% endisest tööstusvõimsusest sakslaste töötahe ja -oskused · Sotsiaalne turumajandus e. "heaolu kõigile"- majandus baseeerub eraomandil ja turumajandusel, aga riigieelarvest jagatakse vaestematele ja vähem kindlustatutele sotsiaalabi ("rikas maksab vaese eest, terve aga haige eest"). · Sotsiaalse turumajanduse kasutuselevõtu tulemusena algas kiire majanduskasv (1950.a.- 1965.a. keskmiselt 6,7% aastas), mida on nimetatud ka Saksa majandusimeks
selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad
9.Kondratieffi lained ja uuenduste levik ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas. 1925 Kondratieffi hüpotees, et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest üksteisele järgnevaid kasvu- ja kahanemise faase, perioodiga ~50-55 aastat. Paigutuspõhimõtted ajas: eellaine (eelindustriaalne)jõgedeäärsed tootmised 1. laine (industrialiseerimise 1.l) - söebasseinideäärsed tootmised: Birmingham, Ruhr 2. laine (industrialiseerimise 2.l) ja järgnevad lained - suurendasid ettevõtete paiknemisvabadust veelgi. Soodustas raudteede areng, elektrienergia kasutus, nafta ja maagaasi kasutus, autotranspordi areng, hiljem lennunduse areng. Uuenduste levik: Tootmise sisendi iseloom Väljundi ja sisendi suhe Energiavajadused o Nt. IKT tegevused on energiamahukad Inimtööjõud ja masinad Töökohtade iseloom Tootmise ulatus/maht Nõudlus ja turu olemasolu
Läänemere idakaldale jõudes leidsid saksa kaupmehed eest maa, kus oli üsna vähe linnu. Seal asusid nad piki kaubateid ise linnu rajama ning nende asulate topograafia ja õiguslik staatus modelleeriti selle järgi, mis oli rajajatele Lüübekist või Soetsist juba tuttav need olid pigem uusasundused kui poliitilised vasall-linnad. Teisel pool Taani väinu - Madalmaad ja Brugge Teisel pool Taani väina koondusid kaubad Madalmaade sadamalinnadesse (Ruhr, Antwerpen). Madalmaadel oli 13-14 olulisem kaubanduskeskuse Brugge, kes kauples villa ja kaleviga. Madalmaades kohtusid Ida-Euroopast toodud kaubad (vaha, karusnahad, vill) vahemeremaadest toodud kaupadega (sool, vürtsid). Inglismaa kuni 16. sajandi alguseni kaubanduses väga suurt rolli ei mänginud. Inglismaa oma väliskaubandus sai oluliseks alles varauusajal. Kaks peamist keskust keskaja lõpuks: Itaalia ja Madalmaad. Itaalia käsitöö oli piisavalt
Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2. Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav. 3
pidevalt kasvamas. Tänu kaasaegsele tehnoloogiale ning teadusuuringute kõrgele tasemele on Saksamaa keemiatööstus maailmas juhtival positsioonil. Kolm keemiatööstuse giganti Bayer, BASF ja Hoechst on kogu maailmas tuntud kontsernid. Keemiatööstus annab tööd ligi 655 000 töötajale, ekspordi osakaal keemiatööstuse toodangus on üle 50%. Saksamaa peamised majandusharud Hamburg-keemiatööstus, masina- ja laevaehitus Ruhr- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus ning masinaehitus Frankfurt Maini ääres- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika-, auto- ja keemiatööstus. Stuttgart- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika- ja autotööstus, masinaehitus München- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus ja optikatööstus. 18 Nürnberg- teadusuuringud ja arendus, elektroonika- ja keemiatööstus, masinaehitus
lakes, most mountains Lake Superior, Everest, Mont Blanc town + building Oxford University, York Airport, Reading Station · Place names with the: names includes common noun the Czech Republic, the United States seas, rivers, deserts the Atlantic, the Thames, the Sahara Desert mountain and island groups the Alps, the Himalayas, the West Indies most geographical regions the Far East, the Ruhr, the Midwest hotels, cinemas, theatres the Ritz, the Playhouse · Other expressions with no article: He was elected President. She became Queen. They made her Manager. What's on TV? Let's watch television. (but on the radio, listen to the radio) This is Alice's house. 34
juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). 5 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930).
laiematesse rahvahulkadesse. Tekkisid kultuuriseltsid ja meestelauluseltsid. Järgnevaks sammuks kujunesid ühislaulmised, mis esialgu toimusid piirkonniti. 1845 peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Saksa laulupeod said eeskujuks ka eestlastele. Rahvuslik poliitiline liikumine Rahvuslikku ühendamist taotleb poliitiline liikumine tekkis seoses majandusliku arenguga. Kujunesid tööstuspiirkonnad. Oluliseim oli Reini piirkonnas asuv Ruhr. Masinaehituskeskuseks sai preisimaa pealinn Berliin. Algas raudteede rajamine. Tekkis kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisimaa algatusel loodi 1834a Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat riiki. 1832a organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Pfalzis. Kokku tuli umbes 30 000 inimest Saksamaa eriosadest. Põhinõudena esitati ühtse saksa riigi loomine. S Saksa rahvusriigi loomine
toiduainetööstus aeglaselt ning jäid 1936. aasta tasemele. Peale põhikapitali uuendamist soodustasid tööstuse arengut: · Abi saadi välismaalt, eelkõige USA-st. Juba Marshalli plaani raamides tuli Lääne-Saksa- maale 1,5 miljardit dollarit. Laenude kogusumma ületas 5,5 miljardit dollarit. Peale selle tulid erainvesteeringud, mis moodustasid 1962. aasta lõpul 13-14 miljardit marka. · Saksamaa LV-le jäi peamine rasketööstuspiirkond Ruhr. Tööstusel oli seega olemas võimas baas. Lääne-Saksamaale jäi 61% Saksamaa tööstusvõimsustest. · kuni 1956. aastani kulutas Saksamaa LV relvastusele vähem kui teised tööstusriigid. Väiksemate sõjaliste kulutuste tõttu oli võimalik suunata tööstuse arendamiseks rohkem riigieelarve vahendeid. Seda tehti riikliku ettevõtluse, preemiate, subsiidiumide, krediteerimise näol.
heaoluriigi kujunemine; osales aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides; sotsialistide ja kristlike demokraatide-liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine; 37. Prantsusmaa XX sajandil Prantsusmaa oli sisepol. ebastabiilne 20. sajandil, valitsused vahetusid pidevalt, 1920. toetati vene poola sõjas poolat, 1920-24 on president A. Millerand kellel on suur võim valitsuste üle, 1923 okupeeritakse Ruhr Inglismaa vastuseisust hoolimata, 1924-25 NSVL tunnustamine ja Dawesi plaani vastuvõtmine, 1925 Locarno pakt (pinge lõdvendused lääne euroopas - sks ja pr vahel), 1929 vaen pr ja sks vahel ei taandu, 1929 pr hakkab ehitama Maginot liini, 1930. pr lahkub Reinimaalt, 1931 majanduskriis, valitsus ei saa parlamendilt volitusi vajalike reformide läbiviimiseks - sagedased valitsuste vahetumised, 1939. sõja kuulutamine saksamaale,
Eestimaa Chicago- Võhma lihatööstus, sest 19 saj oli Chicago võimsamaid lihatööstuskeskusi. Eesti USA-Uulu ja Surju ümbrus Pärnumaal. Tuleneb sealsetest talunimedest, mille mõisnik pani enamasti USA osariikide järgi. Eesti Hollywood- Tõstamaa ja Virtsu rannikuala, kuna seal on valminud mitmed Eesti mängufilmid. Eestimaa Veneetsia- Emajõe suudmes, aga ka Haapsalu ja Pärnu, sealsete võimalike üleujutuste pärast. Eestimaa Niagaara- Jägala ja Valaste juga. Eestimaa Ruhr, Eesti Donbass, Eesti Siber- Kirde-Eesti tööstus. Narva on eesti Manchester. Eestimaa Riviera või siis Marbella- Vastavalt siis Narva-Jõesuu ja Valgerand. Eestimaa Holland- Räpina polder ja Naha küla ümbrus, aga ka Audru polder. Eestimaa või ka Setumaa Sahara-Lutepää liivik, Mohni saarel paiknevat liivaala on aga Mohni Saharaks kutsutud. Stereotüüpide kaardistamine- bulgaaria graafiline disaner ja kunstnik on tulnud välja kaartidega Euroopa
annaabi.ee 
