Tahked kütused (0)

Tahked   kütused
Ene Sokman
Jõhvi Gümnaasium
Tahked kütused on:
 Kivisüsi
 Pruunsüsi
 Põlevkivi
  Turvas
Kivisüsi Kivisüsi
Kivisöe kaevandus , Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid
Kivisüsi
• On on musta värvusega 
kivimisarnane aine, mis koosneb 
peamiselt süsinikust, vesinikust, 
hapnikust ning väävlist, mille 
sisaldus suuresti  varieerub  leiukohast 
sõltuvalt. 
• Kivisöe kütteväärtus sõltub tema 
süsinikusisaldusest. 
Kivisüsi on moodustunud miljoneid 
aastaid tagasi ürgsete taimede 
lasunditest, tekkis peamiselt karboni 
ajastul 360 - 286 miljonit aastat 
tagasi.
 Kivisöe eelkäija turvas muundus 
esmalt  ligniidiks või pruunsöeks, 
millede süsiniku sisaldus on 
madalam.
 Järgnevate miljonite aastate jooksul 
temperatuuri ja rõhu suurenemise 
mõjul muutusid kivisöed kõvemaks 
ja tekkisid bitumenossed kivisöed 
(bituminous coals) ja antratsiit. 
 Ligniit ja bitumenossed kivisöed on 
pehmemad, nende niiskuse sisaldus on 
suur, süsiniku sisaldus ja kütteväärtus 
madalam. 
 Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade 
sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti 
mehhaanilise tugevuse ja kaldub 
isesüttimisele.
 Pruunsütt kasutatakse peamiselt 
elektrijaamade kütusena.
 Kõrgema kategooria kivisöed on 
kõvemad, nende süsiniku sisaldus on 
suurem, niiskuse sisaldus väiksem, 
nad on mustemat värvi ja nende 
kütteväärtus on kõrgem.
 Antratsiit on vanim kivisöe liik, mille 
süsiniku sisaldus on kuni 94%.
Välimuse järgi jaotatakse kivisütt:
* läikiv (viträän)
* poolläikiv (klarään)
*  matt  (dürään)
*  kiuline  (füsään)
• Kuni 95% kivisöest moodustab 
taimede koostisest pärinev süsinik. 
Kivisöes sisalduv  mineraalosa  
eraldub põlemisel tuhana. 
• Kivisöe kütteväärtus ja mineraalosa 
sisaldus sõltub suurel määral 
leiukohast. 
 Kivisöe varusid arvatakse jätkuvat 
tuhandeks aastaks. 
 Kivisütt kaevandatakse enam kui 50 
riigis. Kõige rohkem on kivisütt 
Hiinas, USA-s, ja Venemaal. 
Neljandik kogu maailma kivisöest 
tarbitakse USA-s. 
Kiv Kivisö
isöe maae m
rdla aard
d 
lad
2004
Suuremad leiukohad:
 USA (Lääne- Virginia , Pennsylvania, 
Missouri ,Illinois,  Ohio ) 
 Hiina
  Suurbritannia  (Lõuna- Wales )
 Saksamaa (Ruhr, Saarimaa) 
 Venemaa
 Ukraina
 Poola (Katowice) 
 Tšehhi (Ostrava) 
 Lõuna-Aafrika Vabariik (Transvaal )
 Kivisöe  eeliseks  on tema lai levik, 
ohutus transpordil, ladustamisel ja 
kasutamisel . 
 Kivisöe suured varud tagavad 
tarnekindluse konkurentsivõimeliste 
ja stabiilsete hindadega. Seepärast 
loetakse söe kasutamist energia 
tootmisel majanduslikult kasulikuks.
Suurim kivisöe  eksportija  on Austraalia, 
kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas 
turustatavast kivisöest. 
Kivisüsi on kõige enam 
süsinikuühendeid (süsinikdioksiid 
CO2) tootev  fossiilne kütus.
 Kivisüsi sisaldab ka väävlit 0.5 
kuni 2%.  Kaasaaegsed  kivisöe 
kasutamise puhtad  tehnoloogiad  
(clean  coal  technologies) lubavad 
kivisöe keskkonnasõbralikku 
kasutamist.
 Probleemiks on kujunenud 
kasvuhoonegaaside (CO2) 
emissioon . Kui kolmkümmend aastat 
tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni 
CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni. 
 Selles on OECD riikide osa nimetatud 
ajaperioodi jooksul vähenenud 65,9 
%-lt 52,1 %-le, 
 Hiina osakaal on kasvanud 5,7%-lt 
13,7%-le 
 ülejäänud  Aasia  riigid 3,0 %-lt 9,4 
%-le.

Document Outline

• Tahked  kütused
• Tahked kütused on:
• Kivisüsi
• Kivisüsi
• Slide Number 5
• Slide Number 6
• Slide Number 7
• Slide Number 8
• Välimuse järgi jaotatakse kivisütt:
• Slide Number 10
• Slide Number 11
• Kivisöe maardlad
• Suuremad leiukohad:
• Slide Number 14
• Slide Number 15
• Suurim kivisöe eksportija on Austraalia, kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas turustatavast kivisöest.
• Slide Number 17
• Slide Number 18