Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reini iseloomustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Reini iseloomustus
Reini jõgi on Lääne–Euroopa tähtsaim siseveetee.
See algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis ühinevad Reichenau linna juures. Jõe laiuseks on 45 meetrit ning pikkuseks 1230 kilomeetrit. Jõgi on kärestikuline ja kiire vooluga ning voolab läbi Bodeni järve. Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks, langeb 20- meetrilise joana . Baselis on laiuseks 200 meetrit. Edasi voolab Reini jõgi põhja suunas Ülem-Reini madalikul, kus asustus on tihe ja on rajatud kanaleid , viinamarjaistandusi ja põlde. Keskjooksul voolab Rein läbi Reini kiltkivimäestiku. Seal on jõgi väga looklev ning ümbritsev maastik maaliline. Bonnist alates on jõgi surutud tehiskallaste vahele. Põhja-Saksa madalikule jõudes voolab Rein lääne suunas ning koos Maasi ja Waali jõega moodustab suure delta enne Põhjamerre suubumist.
Reini jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ja aedade-põldude kastmiseks. Mööda Reini jõge veetakse naftat, rauamaaki, vilja, sütt ja tööstuskaupu. Rein on ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Jõgi voolab läbi Kölni, Düsseldorfi, Duisburgi jt.
Reini jõe vasakpoolsed lisajõed:
  • Aare
  • Nahe
  • Mosel
  • Erft
  • Maas
  • Ill

Reini jõe parempoolsed lisajõed:
  • Neckar
  • Main
  • Lahn
  • Sieg
  • Ruhr
  • Lippe

Kahe jõe võrdlustabel
Jõgi
Reini jõgi
Niilus
Asukoht
Euroopa
Aafrika
Pikkus (km)
1230 km
6671 km
Valgala (tuh km²)
224
2881
Vooluhulk suudmes (m³/s)
2200
1584
Kasutatud materjalid:
Geograafia õpik 8. klassile
Eesti Entsüklopeedia 8
http://et.wikipedia.org/wiki/Rein
http://koolielu.ee/waramu/view/1-35eec382-479f-4dd4-aca9-26be5b3cd29b
Reini iseloomustus #1 Reini iseloomustus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Uunik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Reini jõgi
36
pptx

Reini jõgi

Reini jõgi -1320 km pikkune jõgi Euroopas- GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1  Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures;  jõe laiuseks on 45 m;  jõgi on kärestikuline, kiire vooluga;  voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv  Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks;  langeb 20 m joana,  Baselis on Reini laiuseks 200 m.  Edasi voolab Rein

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmauad u 24 %, 10 % on keskmäestikke ja 6 % kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul. Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tsehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt-kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne. Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Baikani mäed

Euroopa
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun