3.3. TAHKED KÜTUSED
TAHKED KÜTUSED
KIVISÜSI
TURVAS
PRUUNSÜSI PÕLEVKIVI
KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON
TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA
KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM.
KIVISÖEMAARDLAD
SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA
Kivisüsi
• Tarbitakse enamjaolt tootjari kides
• Maailmaturule jõuab 10-15%
• Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia
tootmiseks, Lõuna ri kides oluline nii tööstuses
kui majapidamises
Peamised kivisöe tootjad ja
eksportijad 2001 a. (mln/t)
Kivisüsi
Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas
•
VANAD KIVISÖEBASSEINID
• RUHR – SAKSAMAA
• SILEESIA – POOLA
• DONBASS – UKRAINA
• SUURBRITAANNIAS
• APALATŠID - USA
KIVISÖE KASUTUSALAD
• SOOJUSENERGIA TOOTMINE
• ELEKTRIENERGIA TOOTMINE
• KOKSISÜSI METALLURGIAS
• KEEMIATÖÖSTUSES
KIVISÖE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED
KÜLJED
+
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hiljurandj
Õppematerjali autor
19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak
Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India 1 Austraalia Saksamaa Ukraina Kasahstan Poola Brasiilia Kivisüsi Tähtsuselt peale naft
· geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa
Põhja-Aarfika: Liibüa, Alzeeria. Põhja-Ameerika: USA, Kanada, Mehhiko. Lõuna-Ameerika: Venezuela, Argentiina Kasutusalad: Toasoojus, soojuselektrijaamad, keemiatööstuse tooraine Suurimad tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Iraan, Holland, Indoneesia, Ukraina, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Suurimad importijad: USA, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Ukraina Maagaasi tarbivad rikkad, sest tarbimine eeldab investeeringuid. Eestis on maagaasi Prangli saarel. Tahked kütused Kivisüsi, pruunsüsi, antratsiit, põlevkivi, turvas, puit. Põlevad tänu koostises olevale süsinikule. Kivisüsi Keemiatööstuse tooraine (plastmass, medikamendid-aspiriin) Kaevandamismaht kõikjal langenud, sest söe kvaliteet halb, kaevandustingimused rasked, allesjäänud varud piiratud. Siberis suured varud, kuid väljavedu kallis Eelised: suured varud, hea tooraine keemiatööstusele Puudused: taastumatu loodusvara, väike kütteväärtus, põlemisel palju saasteaineid
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla
Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki
majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Euroopas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Põhja-Ameerika halvenenud kaevamistingimustes on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas, kus on kõrgekvaliteediline süsi. Kivi- ja pruunsöe kaevandamine on kasvanud Austraalias. Arvestatavad söekaevajad on ka India, LAV ja Venemaa. Eesti energiamajandus toetub suuresti kohalikule põlevkivile. Põlevkivi on madala
Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. 17) Milliseid alternatiivseid energiallikaid kasutatakse Eestis? Too näiteid riikidest, kes kasutavad alternatiivseid energiaallikaid. Mida nad kasutavad? 18) Millised riigid toodavad ja tarbivad palju energiat? millised riigid toodavad palju aga tarbivad vähe energiat? 19) Millised riigid toodavad ja tarbivad vähe energiat? Millised riigid toodavad vähe aga tarbivad palju energiat? 20) Loetle tahked kütused neis sisalduva kütteväärtuse suurenemise järgi. · Puit · Turvas · Pruunsüsi · Kivisüsi · Antratsiit 21) Loetle kivisöe tööstuspiirkondi Euroopas - Ruhri bassein Saksamaal, Manchester Inglismaal, Donbass Venemaal ja Ukrainas. 22) Kuidas on kivisöe varud jaotunud regioonide kaupa? Kõige rohkem on Põhja- Ameerikas, Euroopas, Venemaal, vähem leidub Aasias, Austraalias ja Aafrikas. Kõige vähem on sütt Lõuna-Ameerikas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid