Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rousseau kasvatussüsteemi põhimõtete rakendamine tänapäeval". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rousseau, laskma, tööriistad, etapis, õppeaine, harida, kasvandik, robin, kütt, kasvatamine, jaotab, saamiseni, loodusel, laseb, koguda, koolides, lasteaedades, ringkond, isetegevuse, iseseisvus, tulema, noorest, kolmandaks, viimaseks, oskaks, olukordades, oskusest, seksuaalelu, meetodile, pooleldi, mainib, lastelt, usule, maailmavaadet, vanematestTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis
Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Rosseau harrastas muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris laule. Peale selle katsetas ta veel füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Otsustas minna Pariisi ja seal oma õnne katsuda. Kui tähtsad olid Rosseaule aastad Pariisis? Tema uus nootide süsteem ei leidnud Pariisi Teaduste Akadeemia poolt vastuvõttu. Teenis endale põhiliselt leiba nootide kirjutajana ja kirjanikuna. Peaaegu kümme aastat elas Jean Jagques veel kuulsuseta ja puudusega võideldes
Väikese lapse puhul ei ole ta võimeline oma tegude eet ise vastutama, seega lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanematel ja õpetajatel. Selle eesmärgiks on kaitsta last halbade ja ohtlike olukordade eest, seni kuni ta suudab seda ise teha. Mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda enam peab kontroll taganema ja asenduma enesekontrolliga. Kasvatajatel tuleb see ülesanne muuta võimalikult sujuvaks ja valutuks. Kui laps on saanud täiskasvanus peaks laskma kontrolli lõdvemaks andma talle võimaluse ja soovi ise oma eluüle otsutada. Vabakslaskmine ei tähenda oma lapse armastusest ja toetamisest loobumist, temast mitte enam hoolimist- oma last jääme alati armastama. See tähendab arusaamist, et sinu ülesanne- aidata oma lapsel täiskasvanuks saada-on nüüd täidetud (Dainow 1997). 1.7 Karistus Karistus peab olema vastavuses sooritatud üleastumise raskusega. Karistus on
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
kuid need on siiski veel juhuslikud. Keha juhtimine algab peast allapoole ja rindkerest väljapoole. Näiteks hakkab laps kõigepealt pead ise üleval hoidma ning siis suudab selgroo piisava tugevuseni jõudes iseseisvalt istuda. Või suudab ta kõigepealt rindkere põrandast lahti tõsta ja alles siis kätega haarama hakata. Nende suundade arenemine on tingitud lapse aju arengust, mis toimub faaside kaupa kõndimise võime väljakujunemise poole. Vanemad peavad lapsel laskma leida ise raja oma keha liikumise saavutamiseks. Kuigi on välja kujunenud mõningad normid, millal mingi tegevus, näiteks küljele keeramine, peaks aset leidma on kõik lapsed on erineva arengukiirusega ning ei tasu võrrelda lapsi omavahel. Vastsündinu kõige vabam asend on selili lamamine, mis võimaldab tal vabalt oma jalgu ja käsi liigutada. Lisaks peaks tema vaatevälja asetama mänguasju, mis stimuleerib tema püüdlusi liigutada
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö
tähelepanuväärsed muutused. Hakati kirjutama lastehaigustest. 1545 kirjutati esimene lastehaiguste õpik (T. Phayre). 1632 ilmus Komensky "Ema kool". Komensky kirjutas oma raamatus seda, et ema peab oma last hoidma, et lapsel on emotsionaalsed vajadused ja ema peab suutma seda tagada. 17 saj paiku hakati lubama alla 7-aastasi lapsi matta vanemate kõrvale ja korraldama tseremooniaid. Feodaalajastust tööstusele üleminekul oli toidupuudus karm. 19 saj. alguses sai pediaatriast eraldi õppeaine ülikoolides. 19 saj. lõpus hakati propageerima seda, et pere on oluline ja et lapse surm on samasuur tragöödia kui lapsevanema surm lapsele. Esimene lastekaitseliit loodi Põhja-Ameerikas 1784. Tekkis protestiks laste ebainimliku kohtlemise ja tööjõuna ekspluateerimise vastu. 1920-1950 on lapsepsühholoogia ja pedagoogika areng kus hakati rääkima üha enam uurimustele põhinevaid teadmisi.
Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast. Kui tänapäeval räägitakse hariduse mõjust või hariduse efektiivsusest, ollakse huvitatud just nimelt sellest, mis haridus maksma läheb ja mida haridusse suunatud vahenditega on saavutatud. Kasvatust puudutavad põhimõisted Kasvatus Kasvatus on praktiline tegevus. Kasvatamine on tavaline igapäevane tegevus ja igal täiskasvanul on selle kohta oma kogemuse põhjal palju öelda. Kasvatusega oleme kokku puutunud kahel viisil: oleme ise olnud nii kasvatuse objektid, kui ka kasvatajad. Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame. 7 Tänapäeval on siiski paljud täiskasvanud adunud ja avalikult tunnistanud, et laps on ka neid
segaduse juures, mida eespool nimetasin segamotivatsiooniga hääletamiseks. Kui esimene eeldus ei lähe läbi, on asjad veelgi hullemad. Kui vale vastus on keskeltläbi tõenäolisem kui õige vastus, siis on peaaegu kindel, et enamuse otsus viib väärale tulemusele. Seega on meil olemas vastus Platonile ainult juhul, kui neid kahte tingimust saab rahuldada. Kas neid saab rahuldada? Üheks filosoofiks, kes neid punkte vaistlikult selgesti mõistis, oli Rousseau (ehkki ta avaldas oma olulisemad kirjutised demokraatia kohta kakskümmend aastat enne Condorcet' matemaatilist argumenti). Õigupoolest on mõistlik vaadelda Rousseau "Ühiskondlikku lepingut" (muuhulgas) kui katset näidata ära need tingimused, mille korral demokraatia on parem valvurite ühiskonnast. Enne aga, kui uurime Rousseau positsiooni üksikasjalikumalt, peaksime vaatama veel üht, täiendavat vastust Platonile. Demokraatia väärtused
Laps vajab aega, et uurida, katsuda ja torkida,et hakata asja usaldma, sest lapseks olemise suur rõõm on just see,et paljud igapäevased asjad on talle uudsed ja huvitavad. Minu õe-poeg, kes on 1,9 aasta vanune tunneb suurimat rõõmu just pesulõksudest ja supikulbist, nendega mängimisel on tuhat erinevat võimalust. Sellised asjad annavad lastele võimaluse olla loovad ja tunda ennast avastajatena. See,et laps väljendab ennast nii kuidas talle meeldib on oluline. Vahest peab laskma lapsel lusikaga vastu põrandat kopsida ja sokke jalast ära kiskuda ja neid 10 korda tagasi panna, täiskasvanu ei pruugi sellest aru saadagi, aga lapse jaoks on sel tohutu tähtsus. Samuti on loomulik,et teatud reeglid on paika pandud, Hiina vanasõna ütleb: " Kui sa mängima pead otsusta kõigepealt kolmes asjas; mängu reeglid, mängu panus ja mängust loobumise aeg". Väikeste laste puhul õnneks see viimane kriteerium on kerge täita, sest juba 10 minutit on piisav
pole nad võimelised oma lapsele vajalikke elutingimusi looma. See, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad, on meie tuleviku ühiskonnale väga oluline. Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast. Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus ehk lapsel ei tohiks lasta teha kõike, mida ta tahab. Kui inimene harjub lapsepõlves saama kõike, mida ta tahab, võib ta suurena elus läbi kukkuda. Täiskasvanu elu ei ole nii lihtne. Suurena ei saa
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist?
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
laste tervise edendamisel. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Füüsiliselt aktiivses keskkonnas tekib turvaline kooliõhkkond ja kujunevad head suhted, mida lapsed ja noored saavad ise arendada, vastutades oma argipäeva ja õppimise eest. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on , kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Rousseau väitis, et meie esimesed filosoofiaõpetajad on meie jalad, käed ja silmad. R. Kaplani ja S. Kaplani uurimus näitab, et loodus maandab pingeid, inimese keskendumisvõime paraneb, spontaanne tähelepanuvõime kasvab. Muutume erksamaks, rahulikumaks, vähem konfliktseks ning loomulikult tervemaks. Tulemused on näidanud, et õuesõpe alandab stressi ja langetab kortisoolitaset õpilaste, eriti poiste seas. Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest
..................8 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud allikad..........................................................................................12 2 Sissejuhatus Niipea kui ürginimene miljoneid aastaid tagasi ürgmetsades loomariigist eraldus ja tööga elatist teenima hakkas, algas ka laste kasvatamine töökogemuste ja uskumuste edasiandmine vanemalt põlvkonnalt nooremale. Esialgu toimus see igapäevase elu protsessis, laps omandas elutarkust täiskasvanute jutuajamisest osa võttes. Koos kirja tekkega hakati koostama nn. pühasid raamatuid, mida kasutati ka laste õpetamisel. Inimkonna arenedes hakkasid preestrid järjest rikkalikumaks muutuva kultuuripärandi, eriti kirjaoskuse edasiandmiseks noorsoole templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee. Pean mainima, et just vanem põlvkond suhtub Downi sündroomi teemasse natuke imelikult. Lugedes tekkis mul tahtmine riputada enda külge mõni silt, mis ütleks ,, ÄRA VAHI
Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l
Suuliste korralduste asemel tuleb teha praktilise harjutusi Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal. Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali. Tema arvab, et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur; 30.aastaselt abiellus ja majandusliku seisu paranemisega võttis endale kasulapse. Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud - lapsekeskne arengufilosoofia. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad - lapsed on sünnipäraselt head.
füüsiliselt terve · enesedistsipliin · reeglid - lapse reeglid seada ei tohiks -mudelid ja eeskuju -suuliste korralduste asemel praktilisi harjutusi · laste kognitiivne võimekus piiratud lased mõtlevad piiratud maailmas -eristab laste ja täiskasvanute mõtlemist · sünnipärane uudishimu igas inimeses on kõik see olemas, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel isa süüdistas teda ema surmas - isa eraldas poja teistest - põhimõte ,,inimene sünnib heana", ühiskond rikub lapse - lõi lapsekeskse arengufilosoofia - kirjeldas nativistliku(s.t. inimese areng tuleneb põhimõtteliselt kaasasündinud arengu protsessist, mis juhivad käitumist ja kujunemist ennustataval moel) arengu vaadet inimese arengule Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud.
Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval. Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: ,,Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos". Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester, muusik.. kusagil polnud pikalt. Võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed sünnivad sünnipäraselt headena. Rõhutab seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasündinud protsessidest. Inimühiskond rikub last
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6
Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kunstnikud, kirjanikud, vaimulikud moodustasid ''ringe.'' Ringide tegevusel oli vaimse sfääri määramisel väga suur roll, samuti ka poliitikas. Sel ajastul nt võrreldes tänapäevaga, vaimne tegevus mängis poliitika ja riikide kujunemise juures suurt rolli. See oli oluline ja selle vastu ei saanud. 18.sajandi kirjandus ¤ Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid kirjutavad oma teostes kasvatusest ja haridusest. Nt Rousseau ,,Emilie". Üks valgustuse kandvamaid ideesid oli hariduse, seal hulgas ka kirjanduse viimine välja elitaarsest piiritletud seltskonnast. ¤ Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid. Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid igasse eluvaldkonda. ¤ Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt
Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve. Reegleid ei tohiks verbaalselt seada- vaid läbi mudelite , eeskuju. (mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab) Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu. Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)-filosoof. ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) ,,Mässumeelsusest" Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja- naivism- i areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism. Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda
Vanemal võib tekkida teiste või enda süüdistamine. Võib kaasneda oma pahameele väljaelamist vihapursetena. Ka see ei aita teda paremini toime tulla. Kooselu haige imikuga ei ole kerge, sest puudega lapse hooldus võib võtta kordades rohkem aega ja energiat kui normlapse hooldus (Sööt & Saarma, 1994) Puudega laps on kõigepealt laps kõigi lapse vajadustega. Tema taga on ka tema perekond: ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999)
annaabi.ee 
