Vanema roll tänapäeva ühiskonnas (0)

Vanema roll tänapäeva ühiskonnas
Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt.
Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt . Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi.
Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal lapsel vaja tuge. Lapsed ootavad vanemate hellust ja hoolt. Vanemad üritavad selle aga korvata oma suure palga eest ostetud maiustuste, tehnika ja arvutimängudega. Minu arvates ei ole see õige käitumine. Kuigi algul võib laps asjade üle väga õnnelik olla, siis mõne aja pärast ta tüdineb neist. Kõik asjad on kaduvad väärtused. Inimesed peaksid rohkem rõhku panema suhtlemisele. Veelgi kurvem variant perekonnast on selline, kus vanematel on halvad elukombed . Sellisel juhul ei ole tihti vanematel võimalik lisaks hoolitsusele pakkuda lastele ka süüa ja normaalsete tingimustega elukohta. Inimesed, kellel on olnud sellised vanemad, võivad olla end lapsepõlves tihti mittetahetuna tundud ning seetõttu pole kodust ka kaasa saanud õpetust, kuidas oma eluga hästi toime tulla. Kahjuks on vanemaks saanud ka inimesed, kes on veel ise lapsed ja seetõttu ei tea vanemaks olemisest mitte midagi ning ei suuda oma lapse kasvatamisega hästi toime tulla, lisaks pole nad võimelised oma lapsele vajalikke elutingimusi looma.
See, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad, on meie tuleviku ühiskonnale väga oluline. Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast. Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus ehk lapsel ei tohiks lasta teha kõike, mida ta tahab. Kui inimene harjub lapsepõlves saama kõike, mida ta tahab, võib ta suurena elus läbi kukkuda. Täiskasvanu elu ei ole nii lihtne. Suurena ei saa enam vanemad meie eest seista öeldes, et ta on ju kõigest laps. Peab hakkama vastutama oma enda tegude eest. Inimene peab oskama langetada ratsionaalseid otsuseid ning suutma leppida ka vähemaga kui täiuslikkus. Lisaks vabakasvatusele ei ole minu arvates õige kohelda last väikesest saati liiga karmilt. Laps vajab armastust ja lõbusat lapsepõlve. Kui vanemad neid lapsele ei paku, ei oska laps ka suurena neid väärtustada ja ei lase ka oma lastel lapsepõlve nautida. Elu ei tohiks võtta liiga tõsiselt. Inimesed peaksid oma vigadest õppima ja seejärel nad unustama .
Minu arvates vanemaks olemist riiklikul tasandil eriti ei väärtustata . Kogu aeg räägitakse pigem haridusest kui pere loomisest. Järjest uuendatakse õppekavasid ja luuakse uusi õppimisvõimalusi. Tänapäeval on noorte jaoks tähtis kõrgharidus ja hea töökoha leidmine. See on loomulik, igalt gümnaasiumilõpetajalt oodatakse edasi õppima minekut. Ka mina olen kindel, et soovin minna ülikooli ja omandada soovitud haridus . Oleneb muidugi erialast, kuid enamasti võtab õppimine väga kaua aega. Laste saamiseks tänapäeval paljudel inimestel enam aega ei jää. Tihti jäädakse ootama hetke, mil pere oleks rahaliselt kindlustaud. Paljudel ülikoolidel on mitmesugused tasuta õppimisvõimalused, stipendiumid ning toetusrahad, kuid lastetoetused ja palgad , et lastele vajalikku elukeskkonda luua, on jätkuvalt väga madalad.
Viimasel ajal on olnud meedias väga palju juttu kooseluseadusest. Kuigi mind see väga ei puuduta, olen ma rahul, et see lõpuks vastu võeti ning ma ei saa aru miks selleks üldse Riigikogus mitut lugemist vaja oli. Ma ei mõista miks nii paljud inimesed selle vastu on. Minu arvates on see igaühe enda asi kellega ta koos on, südant ei saa ju sundida . Tegelikult ei peaks see üldse meid väga huvitama. Mina tahan, et kõik saaksid elada võimalikult väärtuslikku elu ja seetõttu olen ma rahul, et nüüd saavad samasoolised paarid endale võrdsed õigused erisooliste paaridega. Alguses võib harjumine olla küll natuke raske, kuid loodetavasti aja möödudes on see tavaline nagu mehe ja naise vaheline suhe. Minu arvates näitab selle seaduse vastu võtmine seda, et Eesti areneb ja muutub järjest lääneriikidega sarnasemaks.
Vanemad on tänapäeva ühiskonnas laste elus väga tähtsal kohal. Samas on ka lapsed isa ja ema jaoks väga olulised. Iga laps vajab pere toetust ja heakskiitu. Vanemate teha on see, millises keskkonnas laps üles kasvab, missuguseid põhimõtteid ta jälgib, millised on tema käitumisharjumused ja suhtlemisoskus. Ma tunnen , et mul on perekonnaga väga vedanud , sest mu vanemad on väga toetavad ja hoolitsevad.