Rousseau kasvatussüsteemi põhimõtete rakendamine tänapäeval (0)

Kristofer Robin Kütt, 11.d
Rousseau kasvatussüsteemi põhimõtete rakendamine tänapäeval
Laste kasvatamine ei ole kunagi olnud lihtne töö. Rousseau otsustas kirja panna temaarust perfektse viisi, kuidas last peaks kasvatama. Kuid see oli kirja pandud 18. sajandil. Nüüd, 3 sajandit hiljem, kas vanemad peaksid võtma kuulda Rousseau arvamust kasvatamisest?
Rousseau jaotab laste kasvatamise mitmeks erinevaks etapiks. Esimeses etapis , mille alla läheb laps sündimisest kuni 12. aastaseks saamiseni , räägib ta sellest kuidas lapsel peaks ise laskma õppida. Selle all mõtleb Rousseau, et loodusel peaks laskma tegutseda. Ka tänapäevalgi peaks nii tehtama, selle tulemusel õpivad lapsed enda vigadest õppima, mis tuleb kindlasti hiljemas elus kasuks. Kui lasta võsukesel pideva õppimise vahele ka vabalt tegutseda, laseb see lapsel loovam olla ning aitab lastel luua tööriistad, millega ise endale teadmisi juurde koguda. Tänapäeval kasutatakse seda ideed mitmetes koolides ja lasteaedades , üritades lastel tekitada tasakaalu õppimise ja muude tegevuste vahel.
Rousseau teine etapp on mõeldud 12-15 aastastele ja seda just sellepärast, et siis nende huvide ringkond hakkab kiiresti laienema. Ta nimetab vanematele käskudeks vaadelda neid ehk rääkida neile vajalikke elutõdesid ja neid näidata neile kui võimalik läbi praktika. Teiseks käsuks nimetab ta isetegevuse, mille all mõtleb seda, et tuleb lasta lastel ise asjadega toime tulla. Iseseisvus peab tulema juba noorest saadik, sest muidu läheb elus palju raskemini. Kuigi seda mingil määral tänapäeval küll rakendatakse, arvan, et peaks laskma veel rohkem lastel ise valida mida nad teevad. Need kaks käsku peaks üritama siduda omavahel, mille eesmärgiks on laste võime ise enda tööriistad vajalikuks valmistada. Tänavu tehakse just see teistmoodi, antakse lastele ette kõik vajalik, et nad saaksid tööga hakkama. Kolmandaks käsuks on terviklikus. See kujutab endast ette erinevate teadmiste sidumist ja kindla teadmise mitmel alal kasutamist. Tänapäeval väljendub see kõige rohkem koolide katses, siduda mitut õppeainet omavahel, et laps saaks kasutada ühe õppeaine teadmisi ka teises. Viimaseks ta ütleb, et tähtis on see et noored oskaks ise nii probleeme püstitada kui ka lahendada. See on minuarust tähtis punkt tänapäeval mida väga ei täideta. Pigem antakse paljudes olukordades nii probleem ette, kui ka tööriistad selle lahendamiseks. Nii jääb paljudel noortel puudu hiljemas elus probleemide lahendamise oskusest.
Järgmine tähtis peatükk autori arust on noori seksuaalelu kohta harida, kuid seda vastupidiselt tema eelmistele meetodile . Just seda peaks vanem ise rääkima oma kasvandikule siis, kui ta selleks valmis on, mitte lasta tal ise harida end. Sellist viisi rakendatakse tänapäeval pooleldi. Haritakse asjade kohta juba enne kui tavaliselt noored valmis on, mis on kindlasti vajalik, sest tihti ei pea olema valmis millekski, kui see juhtuda võib. Tema järgmises etapis mainib ta, et kasvandik peab seltskonna heade ja halbade omaduste üle õppima otsustama. See on väide, mis tänapäeval on pigem unustatud. Vanemad tihti enam ei hooli nii palju, et küsida lastelt kellega nad suhtlevad ja millega nad vabal ajal tegelevad. See võib paljusi lapsi viia halvale teele, mida see on ka palju teinud. Tema väide, et laps ei ole veel usule küps, sest mõjutab sügavalt lapse maailmavaadet , on minugi arust tõde. Kuid nüüdisajal on see vanematest väga palju mõjutatud. Tihti kui laps kasvab usklikku perre, on ta justkui kohustatud samu traditsioone jätkama ja nii ei olegi tal valikut kas tahab seda või ei.
Rousseau ütleb, et looduse tõttu on nii mees kui naine samaväärilised, kuid üldsegi mitte sarnased. Seetõttu vajavad nad ka mingil määral erinevaid kasvatusi. Ta paneb paika tööd millega naine peaks hakkama saama tulevikus ja tema sõnul peaks naise kasvatama just selliseks , et ta nendega hakkama saaks. Tänapäeva maailmas on see vägagi vastuoluline. Nüüd on palju pandud rõhku ka sellele osale, et igal võimalikul viisil oleksid mõlemad sugupooled võrdsed. Minu meelest kui paljugi ei üritata kõiki võimalusi mõlemale soole võimalikuks teha, jäävad veel pikaks ajaks kui mitte alatiseks, sugupoolte põhimõtted erinevaks. See on aegade algusest nii olnud, seetõttu on ka nii sügaval loomuses kinni, et naiste kätes on pigem majapidamine ja laste eest hoolitsemine.
Leian, et nii mõnigi Rousseau arvamus kehtib ja rakendatakse ka tänapäeval. Paljud tema mainitud meetodid on minu arust toimivad . Kuid nendes on mingil määral näha ka nende aja mõju tema tekstidele.