Proosaanalüüs "Popi ja Huhuu" Friedebert Tuglas Friedebert Tuglase poolt kirja pandud "Popi ja Huhuu" näol on tegemist novelliga, mis vastab enamikele novelli tunnustele. Tekstis on piiratud arv tegelasi, kes jäävad muutumatuteks ning sisu on tihe ja läbimõeldud. Samuti lõppeb tekst ootamatu puändiga, mille tõttu leian, et ,,Popi ja Huhuu" on suletud novell. Samas sündmustik on edasi antud väga üksikasjalikult, mis ei ole novellile iseloomulik. Näiteks read: ,,Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades." annavad edasi olukorra väga detailse kirjelduse. Leian, et seetõttu pole tegemist traditsioonilise novelliga. Loo jutustustüüp on järgnev, kuna kogu tekst on kirjutatud minevikus. Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toim
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sissejuhatus, sõlmitus,
Poeesia tekib, kui kujutusviis ja kujutatav on üksteisega kooskõlas. Sisuühtsus Poeesia ei sea mingeid sisulisi piiranguid. Tegelikkuse kõrval esineb fantaasia, mis reaalsusega koos vaimse maailma osaks muutub Tavalisest tekstist eraldab luuletust sisuühtsus ehk temaatiline sidusus mõtte ja sõnade koondumine kõige olulisema ümber, teemade ja öeldu kordamine. Luuletusele võib läheneda mitmeti autori taotluse, hingeelu või loominguloo järgi, lugeja teadvusest jne. Lähenemisviisist sõltub tulemus. Kõge parem on aga tunda mitut lähenemisviisi, et neid siis võrrelda ja üldistada saab lõpliku ja kõige levinuma pildi. Väljendusühtsus Enne kui saab mõista luuletuse sisu, peab aru saama väljendusviisist, mõtestada lahti keelekasutus. Keel edastab, säilitab, loob teavet, kirjeldab maailma Poeetilised lisareeglid: Rütmiline kõne sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega
Värsside kindel arv Ühtlane värsimõõt Riimitervik Lausungi ja tähenduse tervik Salmi nimetused värsside arvu järgi on: Kaksik ehk kasikvärss (distihhon) Kolmik ehk kolmikvärss (tertsett) Nelik ehk nelikvärss (katrään) Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka
ja mille kaudu teksti mõtestada. Kirjandusteooria hulka kuulub POEETIKA. Poeetika uurib, mis on kirjanduslikkus e. aitab analüüsida, mis on iseloomulik antud autoritele. Poeetika pakub kirjandusteoreetilise aluse üldse. Poeetika uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, nende ehitust ja toimet e. ilukirjanduslikkust. 2]Kirjandusajalugu _ uurib kirjandust kronoloogiast lähtudes, kirjanduse ajas muutumist. Erinevate epohhide iseloomulike omaduste uurimine kirjanduses. Nt. temaatika ,, Naised Mikirjanduses". Kirjandusajalugu on alluv ideoloogiatele. Nt ,,Eesti kirjanduse ajalugu"-sid on erinevaid kirjutatud(näit. nõukogude, paguluses, Gustav Suits- saksa vastasus) 3] Kirjanduskriitika Eestis on kitsama tähendusega kui ingl. keeles. Tegeleb äsja ilmunud teostega. Ajalehtedes, ajakirjades ilmuv kriitika. Hõlmab kirjandusnähtuste tutvustamise, analüüsi ja hinnangu; kuulub käsitlusviisist
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kir
Romaani peetakse kodanluse häälekandjaks. 18.saj.edasi tõusis romaan kirjanduse põhižanriks ja on seda ka tänapäeval. Realistlik romaan – keskseks on inimene ühiskonnas, sotsaalsete probleemide keskel, omab selget struktuuri, kus on kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutamine toimub võimalikult reaalselt, palju detaile ja kirjeldusi. Lugeja tajub sarnasust oma eluga. Tähelepanu on suunatud argielule ja tavalistele eluseikadele. Fookuses on tegelane, tema keeruline hingeelu, vastuolulisus tegudes ja mõtetes. (esindajaks Honore´de Balzac) Modernistlik romaan – peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. Modernistlik romaan rõhutab tõe teadasaamise võimatust. Vaatepunkt subjektiivne ja piiratud. Modernistlik romaan võib esitada kordamööda erinevate tegelaste vaatepunkte, rõhutades nende lahknevust üksteisest. Eesmärgiks oli saada võimalikult lähedane pilt tegelase sisemaailmast. (tuntuim esindaja Franz Kafka)
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see te
*värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik. Salmi nimetused värsside arvu järgi: Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetodite
,,Luulekunstist", milles ta väitis, et kõikidele kunstidele on omane jäljendamine (mimesis), kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine · olmedraama igapäevaelu kujutamine · ideedraama mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama keskmes ajaloolised sündmused TUNNUSED: tegevuslikkus ja dialoogilisus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. Erandi moodustavad lugemisdraamad, millel on
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sel
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioon. 2. Millised on kom
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, scholarship, literary theory, history
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rol
Esimesed lavastajad ja nende teatrid: · Prantsusmaal André Antoine ja tema Theatre Libre, asutatud 1887 lavastas Zola lühinäidendeid ja Zola tekstide dramatiseeringuid. · Saksamaal Otto Brahm, kes asutas Berliinis oma teatri Freie Bühne aastal 1889 · J. T. Greini Independent Theatre, asutatud 1891 Londonis Olulised lavastajad ja teooriad: · Konstatin Stanislavski (1863-1938) ja Moskva Kunstiteater (1898) · 1898 läbimurdeline Tsehhovi "Kajaka" lavastus · Tema nn süsteemi põhijooned: kunstiline ühtsus, ansamblimäng ja psühholoogiline lähenemine näitlemisele (alateadvus), realism (usutavus). · Maagiline "kui", läbiv tegevus, pealisülesanne jt · Vaataja kui kaasaelaja (emotsioon, uskumine) · Bertolt Brecht (1898-1956). Võõritusefekt. Näitleja ei ole, vaid mängib. Vaataja kui kaasamõtleja (kriitiline) · Jerzy Grotowski (1933-1999)
“Poeetika” on belletristliku (ilukirjandusliku) proosa konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad: - semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine - süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon - T. lisab sõnalise (stilistilise) aspekti – retoorika kui üldine tekstitüüpide teooria Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele. stilistika fonoloogia kompositsioon süntaks temaatika semantika Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise semantika probleem, kuid lingv. sem. on piiratud; jääks kõrvale keelemängud, konnotatsioonid – kõik, mis on fraasi piiridest väljas. Tähistamine (signification) on l. s. objekt. Tähistaja kutsub esile ettekujutuse tähistatavast. Tähistamise määratleb sõnaraamat. Sümboliseerimine (symbolisation) – üks tähistatav sümboliseerib teist
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus
Tegelasetki enamjaolt noored ja maailmaga kriminaalselt või seikluslikult suhestuv tüüp. Sotsiaalsed suhted erinevad varasemast, nt pole perekondlikud või kõrgklassi omad, vaid sõpruskondlikud ja kontori suhted. Erinevus ka selles, et suhete kompleks on demokraatlik, mitte hierarhiline. - Moraalinomide ja tradits eetika lammutamine. Tähelepanu pööratakse nö tabu- tegevustele, kuritegevuse teema väga silmapaistev, alkoholi joomise temaatika, sex, drugs &..rocknrolli ei ole :D vist. teemasid pakutakse meelelahutuslikus vormis. Moraal ei ole nö näpuga näitav, see on peidetud; tihti ka ’kangelane’ ise on kurjategija; vastandlike tungide maailm. Vastuolulised tegelased edastavad uut ajastut, kapitalistliku majandussüsteemi, teistmoodi konflikte ja elukorraldust. Väjendab teatud tüüpi spektist või pessimismi varasemate normide jm suhtes.
Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma. Zukovski sai mõjutusi inglise ja saksa romantismist. Ta on ballaadi kanoniseerija romantismis. Romantiline kangelane on erakordne isiksus. Ta peab iseennast erakordseks. Ta on massist üle, ta on parem, targem,
Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt. Eepikale on pühendatud Mihhail Bahtini tööd
- ei ole muutumatud - ei ole kunagi absoluutselt valmis Alaliigid - seiklusromaan = kirevad elujuhtumid - rüütliromaan = õilsad kangelasteod - pastoraalromaan = karjaste elu - kriminaalromaan = mõrvamüsteerium - ajalooline romaan = ajaloost võetud ainestik - ulmeromaan = tegevus kujutatavas tulevikus - fantastiline romaan = väljamõeldud tegelased - perekonnaromaan = ühe perekonna argipäev - psüholoogiline romaan = tegelase hingeelu - arenguromaan = tegelase areng - sotsiaalolustikuline romaan = ühiskondlikud olud Romantiline romaan - tunnete esiplaanile seadmine - erakordse otsimine - fantaasia ülistamine - elu kujutamine nagu unistuses - looduse ülistamine - tegelased olid kas väga head või väga koledad Realistlik romaan - tõepärane pilt (palju detaile) - tegelased on keerulise hingeelu - objektiivne- autor ei anna hinnanguid - kõige kunstliku eitamine
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood. V periood ehk küpse ea looming taluelu temaatika ja realistlik kujutamislaad Romaanid: ,,Kõrboja peremees" , ,,Tõde ja õigus" Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid. ,,Elu ja armastus" ,,Ma armastasin sakslast" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Lühidalt öeldes kirjeldab, põhjendab, seletab kõne all olev Tammsaare teos lahti eestlase põhiolemust, tulevikulootusi, iseloomu, ühendatust maaga. "Tõde ja õigus" näitab
Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber. Esimene esiletõus ,,Olen 13-aastane" (1980). Jaan Kruusvall (1940-2012) kaks näidendit, mis loovad märgilise tähenduse: ,,Pilvede värvid" (1983) 1944. a traagilisi valikuid, antud inimesekesksest vaatepunktist. ,,Vaikuse vallamaja" (1987) keeruline poliitiline temaatika. Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või psühholoogiline pool. Koomikasse kalduv anne (komöödiad), kuid ka tõsise ja koomilise ühendamine tragikoomilises võtmes. Legendaarsed telelavastused: ,,Häälemurre" (1962), ,,Monument" (1965), jne. ,,Õhtusöök viiele" (1972) draamakirjaniku identiteedi loomine. ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) roll kinnistus sellega. Koomiline.
Novellides ka huumorit, muigamine inimlike veidruste üle: nt ,,Puusepp Reos", keda Ann käib kiusamas. Vallaku loomingus puuduvad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Lühike novell piirdub krahhiga. Kiretult ja möödapääsmatult vajub inimese elu viltu, pankrot viib kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele. Vallaku ekspressionistlikud jooned tegelase hingeelu varjamine, mille tulemusel jäävad sündmused mõistatuseks, nt Laip metsas. Tähelepanu sotsiaalsete pingete vastu, võtab luubi alla inimese saatuse, elule jalgu jäämine ulaharitlane ja silmahimu. Loodust ja sündmuspaika nägi ta maalikunstniku silmaga, tabades huvitvaid detaile. Laused on energilised ja ruttavad, kujutluspilt vaheldub kiiresti. Need iseloomulikud omadused asetavad ta realistide hulka. Ekspressionismi ja uusromantiline kirjandus jäi talle võõraks.
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
