Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 12-1 Pärja Õun SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL Referaat Juhendaja A. Ehasalu Tallinn 2015 SISUKORD 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED.......................................................4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS................................5 KOKKUVÕTE............................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 2 SISSEJUHATUS Töö autoriks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur Pärja Õun. Teema on aktuaalne, sest kõigile tervishoiu eriala spetsialistidele on oluline mõista surma ja suremise kaotusvalu, et o
Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel inimestel on subnormaalne temperaatur ja väikestel lastel 37,2 °C. (Obuhovets jt 2005: 350). Kehatemperatuuri reeglid: temperatuuri mõõdetakse 2 korda päevas: hommikul (07:00 - 08:00) ja õhtul (17:00 - 18:00). Mõõtmise koht oleneb haigusest. Mõõta kehatemperatuuri kraadiklaasiga võib kaenla all, suus ja pärakus. (Obuhovets jt 2005: 351). Olulised muutused termomeetri tehnoloogias tekkisid viimase 20 aasta jooksul. Klassikaline elavhõbega termomeeter muutus uueks infrapunaseks termomeetriks, mis
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine............................................................
ÖELDA, ET REFERAADI TEEMA ON VÄGA OLULINE JA AKTUAALNE. VANEMAD/HOOLDAJAD HOOLITSEVAD VÄGA OMA LASTE EEST NING TIHTI EI LASE NENDEL TEHA, MIDA NAD SOOVIVAD, SEST SEE VÕIB OSUTUDA KATASTROOFILISELT TERVISELE. LAPSED PEAVAD LIIKUMA, SEST MUIDU NENDE ORGANISMISÜSTEEMID EI ARENE HÄSTI VÄLJA, NEID TULEB LASTA VÄLJA JOOKSMA JA MÄNGIMA, KUID MÕISTUSE PIIRES. TERVISE SEISUKOHAST ON OLULINE NII TUGI-LIIKUMISELUNDKONDA KUI KA VASTUPIDAVUST TREENIV LIIKUMINE, MIS TUGEVDAB LASTEL LUUSTIKKU. SOOVITATAV ON 2 LASTEGA TEGELEDA IGAPÄEVASELT NING ERINEVAL VIISIL, ET ENNETADA RASKEID HAIGUSI NING ÜLEKAALULISUST..................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................11 FOGELHOLM, M.,KANNUS, P., KUKKONEN-HARJULA, K., LUOTO, R., NUPPONEN, R., OJA, P., PARKKARI, J
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas
taseme muutus, toitumine, kõhulahtisus, mähkme tüüp, mähkme vahetamise sagedus, naha hoolduseks kasutatavad hooldusvahendid ja vannitamise/pesemise sagedus. Mähkmedermatiidi sümptomid võivad olla erinevad kuid sagedamini esineb punetust, sügelust, ketendust ja leemendust (Adam 2008, Dai jt 2012, Atherton jt 2015, Shobhana 2015) Enim esineb mähkmedermatiiti 9 12 kuu vanustel imikutel ja ligi 50% lastel esineb mähkmedermatiiti vähemalt ühe korra. Mähkmedermatiidi esinemine imikutel ja väikelastel on üheks levinumaks nahaprobleemiks milletõttu lapsevanemad tervishoiutöötajate juurde pöörduvad. Tervishoiutöötaja visiidil soovitakse saada informatsiooni mähkmedermatiidi sümptomite leevendamise ning ennetamise kohta (Panahi jt 2011, Dai jt 2012, Kõvermägi 2012, Yaduwanshi ja Kumari 2012, Atherton jt 2015).
Kõik kommentaarid